Timmu Tõke: innovatsiooni loomiseks peab olema kogu aeg ebamugav

EBSi majandusstuudio saates rääkis Timmu Tõke, et hiljutine sotsiaalne distantseerumine oli mängutööstusele väga hea aeg, sest suurenes nõudlus kvaliteetsete videomängude ja 3D avataride järele. „Kriis on andnud tõuke viia oma ärimudel ja operatsioonid efektiivsemaks. Ettevõtted peavad olema majanduslikult keerukateks aegadeks pidevalt valmis ja kui langev müük sunnib koondama töökohti, siis ainult innovatsiooni ja tehnoloogia abil on võimalik vähema arvu inimeste abil saavutada samu tulemusi,“ lausus Tõke.

Saate teise külalise, EBSi kantsleri Mart Habakuke sõnul kiirendas koroonakriis innovatsiooni, sest paari kuu sees toimus sündmusi, mis oleksid ilma kriisita võtnud aega 3-5 aastat. "Sama ebamugavasse olukorda peavad ennast vabatahtlikult panema kõik ettevõtted, kes soovivad luua innovatsiooni," lisas ta.

Kui kogu ressurss läheb tulekahju kustutamisele, siis on kriis raisatud võimalus, täiendas Habakuk. „Kui kogu ühiskond sattus COVID-kiirendisse, siis oli ettevõtjaid, kes olid digiakanalitele üleminekuks varasemalt valmis, aga ka neid, kel tuli digitaliseerumine kiirendatud korras läbi viia.“ Habakuke arvates on innovatsioonikiirendi olukord, mis võimaldab eksperimenteerimist. „Praeguse kriisi tegelik väärtus hakkab varsti selguma. Kui meie tänane suhtumine on, et saaks juba tagasi nö normaalsusesse, siis me tõenäoliselt ei õpi sellest kriisist midagi.“

„Start-up´is on kogu aeg väga ebamugav, sest iduettevõtte ärimudelis ei saa mugavustsiooni tekkida. Samamoodi peavad ka inimesed hakkama oma oskusi pidevalt ümber hindama, sest kümne aasta pärast pole paljusid tänaseid töökohti enam olemas. Ümber- ja täiendõppe osakaal kasvab iga aastaga – kui töötaja mingi hetk enam tööd ei leia, siis tuleb tekitada iseendale innovatsioonivõimekus ja õppida juurde,“ lausus Tõke.

„Traditsiooniline magistriüliõpilane kaob ja liigume elukestva õppe suunas. Elu jooksul viies erinevas valdkonnas töötamine ei ole tulevikus midagi imelikku. Elukestev õpe kõlab palju loogilisemalt, võrreldes sellega, kui võtta tööelust täielikult aeg maha selleks, et õppida kaks aastat ülikooli kraadiõppes ja siis hakata ringi vaatama, kas keegi vajab minu omandatud eriala. Oma hüpoteesi ’’seda, mida õpin, on kellelgi vaja’’, tuleb kogu aeg valideerida. Kõrgharidus peaks inimesi valmistama ette sellisteks töökohtadeks, mida täna veel ei eksisteeri,“ selgitas Mart Habakuk kõrghariduse muutuvat rolli.

Habakuk ja Tõke polnud ühel meelel selles osas, kas sajaprotsendiliselt distantsilt õppimine ja töötamine on ikkagi parim lahendus. „Meie kogemus ärihariduses tõestab, et parima tulemuse annab kontakttundide ja distantsõppe ühendamine. Kui silmast-silma ja virtuaalne suhtlus on omavahel läbi põimunud, siis on see nii üliõpilastele kui töötajatele motiveerivam ja tulemuste saavutamisel efektiivsem. Kaugtöö ja hea tiimidünaamika distantsilt toimib siis, kui need kooslused on moodustatud näost-näkku. Aja jooksul on võimalik neid distantsilt hoida, aga meeskonnasuhteid kohe alguses virtuaalselt üles ehitada on keeruline,“ lausus Habakuk.

„Ma ei uskunud varem juhina, et kaugtöö on hea mõte, aga nüüd on minu arvamus muutunud. 5-10 aasta pärast saab võib-olla juba ühes ruumis füüsiliselt koos olemist asendada tehnoloogiaga, kuna see areneb edasi. Virutaalsed koosolekuruumid, kus inimesed saavad kokku tulla, luuakse virtuaalreaalsuse avataridega ja tulevikus on see tunnetus palju parem kui täna läbi ekraani videokoosolekut pidades,“ oponeeris Tõke.

Tõke sõnul on tema ootus riigile, et ettevõtetes saaks vabalt innovatsiooni ise luua – et selleks oleks loogiline õigus- ja maksusüsteem, aga riik ei peaks andma raha innovatsiooni tegemiseks. „Riigi peale selles mõttes loota ei saa ega peagi. Riigi osa on lihtsalt mitte vahele tulla.“

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!