Noored lõid kaugõpet hõlbustavad prototüübid

Neljandat korda toimunud suvekoolis osales ligi 60 noort 28 Eesti koolist ning valmis kaheksa kaugõppe probleeme lahendavat toodet. Noortele olid mentoriteks erinevate idufirmade esindajad.

Hüppelaua eestvedaja Ede Tamkivi sõnul oli tänavuse suvekooli eesmärk anda lastele võimalus rakendada selle kevade jooksul saadud kaugõppe kogemust ja oma nägemuse järgi digiõpet paremaks muuta.

„Küsisime õpilaste endi arvamust, milliseid asju saaks selles kogemuses paremaks teha ning pakkusime neile võimalust neid lahendusi ka ise otsida ja valmis ehitada. Õpilased tõid välja probleeme alates enesemotivatsiooni leidmisest kuni ülikoolidesse astumisel teadlike valikute tegemiseni. Heade mentorite abiga said need rakendused ka valmis ehitatud.”

Õpilased toimetasid 3–6-liikmelistes tiimides ning suhtlesid omavahel ja mentoritega nende endi valitud veebiplatvormidel. Peamine infovahetus käis noortele tuttavas Discordis, töötoad ja pikemad arutelud toimusid Zoomis.

Kahe tiimi mentorina tegutsenud TransferWise’i tarkvaraarendaja Hendrik Mölder tõdes, et veebis toimuva suvekooliga harjumine võttis aega nii mentoritel kui õpilastel. „Tuli luua võõraste inimeste vahel selline side ning avatud õhkkond, mis ühes ruumis viibides tekiks iseenesest,” selgitas ta. „Ma usun, et lisaks toote ehitamise, prototüüpimise ning esitlemise kogemusele said kõik osalejad ka hea ettekujutuse, kuidas meeskonnatöö ilma näost näkku kohtumata toimib.”

Lisaks TransferWise’i praktikutele juhendasid koolinoori nii teadlased välismaa ülikoolidest kui ka eksperdid Eesti tehnoloogiaettevõtetest nagu Comodule, Whatifi ja Clanbeat. Peale tiimitööna digiõppetoodete arendamise oli noortel iga päev ka mõni praktiline töötuba. Nädal algas ajurünnaku ja toote ehitamise töötoaga ning nädala lõpus õpiti juba videotöötlust ja disaini. Kokku moodustati virtuaalses suvekoolis 11 tiimi, kellest kaheksa oma veebiplatvorme ja rakendusi Zoomis tutvustasid.

„On ülimalt inspireeriv näha, millistele keerulistele ideedele suudeti nädala jooksul prototüübid valmis ehitada,” rääkis Hendrik Mölder. Näiteks lõi üks tiim platvormi nimega Menter, mis viib õpilased kokku eraõpetajate ja mentoritega, kes aitaks noorte ideid ellu viia. „Menter on kohtumisplatvorm õpilastele, kes ei saa koolis kohal käia või tahavad enda projekte edasi arendada koos inimestega, kes on oma ala tippspetsialistid,” selgitas Hüppelaual kolmandat korda osalev Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilane Ra Laurimaa.

Teine Hüppelaual sündinud rakendus LunchWell lahendab koolitoidu tellimise teemat: „LunchWell on veebileht, kus õpilased saavad endale koolilõuna varem välja valida, et vähendada toidujääke,” selgitas tootearendaja Margaret Liiv, kes osales Hüppelaual juba teist aastat järjest. „Kõige suurem väljakutse on sel aastal olnud omavaheline suhtlus, sest üle interneti mõnikord ei saa väga hästi teistele enda mõtteid edastada.”

Hüppelauda korraldav Eesti 2.0 on mittetulundusühing, mille eesmärk on inspireerida Eesti koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku. Pilootprojektina jagati 2015. aastal poolesajale Eesti koolile Makerbot Replicator 3D-printerid. 2016. aastal said koolid littleBits elektroonikakomplektid ja tutvustati bitcoin-platvormil arendamist. Eelmisel aastal Tehnopoli teaduspargis toimunud Hüppelaua suvekoolis osales sada õpilast ja noored arendasid muuhulgas kiibiga käevõru ja isekastvat kasvuhoonet.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!