Valmisid Eesti ettevõtte Crystalspace stereokaamerate lennumudelid NASA juhitud programmi Artemis jaoks. Kaamerad saadetakse NASA koostööpartnerile Maxar Technologies ning need integreeritakse robotkäe külge, mis hakkab paari aasta pärast Kuu peal pinnaseproove võtma.
- Jaan Viru kaamerate lennumudelitega. Foto: Viljo Allik
Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul on Eesti esimene Kuu-projekt jõudnud edukalt lõpule. “Nüüd jääme ootama hetke, mil Eestis valminud kaamerad NASA missiooniga päriselt Kuule lendavad. Meie töö on tehtud,” oli Viru rahul. Viru lisas, et jooksvalt pakuvad eestlased siiski tuge kaamerate opereerimiseks ja tarkvara uuendamiseks.
“Ma loodan, et see projekt sillutab Eestis teed ka teistele kosmoseprojektidele riistvara vallas. Suutsime koos partneritega ülipingelisest graafikust hoolimata valmistada toimiva kaameralahenduse, mis läheb esimese Eesti tehnoloogiana Kuule. Selles projektis osalemine on meile suur au ja tõestus, et Eesti tööstus suudab toota tipptasemel kosmosetehnoloogiat,” kinnitas Viru.
Viru sõnul on huvi Crystalspace’i kaamerate vastu pärast edukat Kuu kaamerate projekti kasvanud. “Oleme maailmas üks vähestest, kes suudab toota väga töökindlaid väikeseid kaamerasüsteeme. Selliseid kaameraid on vaja igal kosmosemissioonil, seega loodame, et saame tulevikus enda kaameraid veel Kuule või isegi Marsile saata,” rääkis Viru.
- Crystalspace´i kaamera insenerimudel. Foto: Kaupo Kikkas
Ka Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori dr Mihkel Pajusalu sõnul suudaks Eesti ettevõtted ja teadusasutused kosmosevaldkonnas ühiselt veel palju korda saata. “Eestil on kosmoseriigina ette näidata juba mitmeid edulugusid. NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektides osalemise mõju on Eestile hindamatu väärtusega, seda nii innovatsiooni kiirendajana kui ka riigi maine jaoks.”
Crystalspace’i arenduspartneri Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets sõnul olid projekti kaasatud iga valdkonna Eesti parimad tegijad, alates arendusest ja disainist kuni tootmise ning katsetusteni, paljudel oli ka varasem kogemus kosmosetööstusega. "See oligi üks projekti edu eelduseid, et kõik teadsid täpselt, mida teha, ning suutsid ajagraafikus püsida,” kiitis Murumets.
Kaamera mehaanika disainiti Inseros ja toodeti Radiuses, Krakulis tehti elektroonikadisain ja osa tarkvarast koostöös Tauriaga, elektroonikakomponendid toodeti Incapis. Süsteemiintegratsioon tehti Krakulis ning katsed Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris.
Crystalspace on Tartu Ülikooli hargettevõte, mille asutasid 2013. aastal tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonna insenerid Jaan Viru ja Pätris Halapuu.
Crystalspace toodab peamiselt kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme nii kosmosesse kui vaakumkambritesse, mida kasutatakse maapealsetes keerulistes töökeskkondades.
Crystalspace’i, mis valiti aastal 2017. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorisse, kliendid on nii Euroopa kui USA ettevõtted ja asutused, kaitsetööstusest kosmoseagentuurideni.
Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies, et valmistada stereokaamerad NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks. Missioon, mis rajab teed sellele, et inimesed jõuaksid 2024. aastal taas Kuule ning 2028. aastal esimest korda Marsile.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega – telli FoundME iganädalane uudiskiri
SIIT!
Seotud lood
Eesti ettevõttel Crystalspace valmisid esimesed prototüübid kaameratest, mis lähevad NASA juhitud programmi Artemis raames Kuule.
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA jaoks hakkavad eestlased valmistama kaameraid.
Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid. Samas tasuks esmalt endalt küsida: mis on see probleem, mida lahendatakse, ning kas see ka ära tasub, rääkis Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko saates „Tehnoloogiakompass“.
Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.
Sõidukit parkima asudes on kõikide autojuhtide soov see, et protsess võimalikult kiire, mugav ja lihtne oleks. EuroParki äpi lepinguline teenus just selline ongi – see optimeerib ettevõtte parkimisprotsesse, säästab aega ning ressursse.