Millised olid suurimad küberohud ja -intsidendid 2022. aastal ning milline olukord valitseb Eesti küberruumis, selgitas Datafoxi infoturbe- ja kvaliteedijuht Janar Randväli.
- Datafoxi infoturbe- ja kvaliteedijuht Janar Randväli ning teabevara toimetaja-projektijuht Eve Noormägi. Foto: Andres Laanem
Randiväli sõnul klassikalist küberrünnakut kui sellist ei esinegi, küll aga on rünnetes erinevaid mustreid. Enamasti on küberrünnak siiski kui rätsepaülikond – unikaalne. Saates tuleb juttu ka sellest, mis on lisaks rahale teine kõige suurem motivatsioon häkkerite seas ning kuidas häkkereid erinevate n-ö mütside põhjal eristatakse.
Seotud lood
Eestis tegutsevad kübertehnoloogia valdkonna iduettevõtted kaasasid selle aasta esimese kolme kvartaliga rekordiliselt ehk 73% enam investeeringuid kui möödunud aasta samal perioodil. Valdkonnas tegutsevate iduettevõtjate eesmärk on kasvada 30% aastas.
Infotehnoloogia- ja telekomifirmade liidu juht Juhan Pukk kinnitas, et siinsed IT-firmad on valmis Ukraina sõjapõgenikele tööd pakkuma ning selgitas, miks ei tohi Venemaale küberrünnakut korraldada.
Tehnoloogiafirma Sentinel, mis tuvastab süvavõltsinguid, kaasas investoritelt seemneraha 1,35 miljonit dollarit ehk 1,14 miljonit eurot.
Kaugtööga ja pilveteenustega seotud küberrünnakute maht on aastaga kasvanud koguni 6 korda ning ekspertide hinnangul see trend jätkub hoogsalt. Rünnakud muutuvad sihitumaks ja täpsemaks ning üha sagedamini langevad küberrünnakute ohvriks just ettevõtted.
Tänapäeval ei piisa pelgalt ilusast välimusest – tõeliselt edukad digilahendused peavad olema samas ka kasutajasõbralikud, toimivad ja esteetilised.