Kas järgmised tuhat ükssarvikut tuleb kliimatehnoloogiatest?
Suurkliendid on järjest rohkem huvitatud roheidudest, sest nad soovivad oma tööd efektiivsemaks muuta ja oma jalajälge vähendada, rääkis investor Jekaterina Tint saates "Cleantech".
Rohetehnoloogiafirmad meelitavad järjest enam investoreid ja suurkliente, kes oma jalajälge vähendada soovivad. Kas roheidude seast tulevad ka järgmise ükssarvikud, kuula saatest. Foto: Pexels
Saate esimeses osas on külas rahatarkuse edendaja ja investor Jekaterina Tint. Tint jagab kogemusi seoses enda rohetehnoloogia idu tööga. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas investeerida nii, et jätkusuutlikkus oleks tagatud nii finantsilises kui ka keskkonna mõistes ja kas järgmised ükssarvikud tulevad praegustest roheidudest.
2023. aasta toob endaga kaasa uued trendid. Tööturul toimub konsolideerumine, teatud valdkondade kasv võib aeglustuda, aga langeb ka ükssarvikute kui sellliste tähtsus, teatas energiaidu Sunly innovatsioonijuht Rasmus Udde.
30. novembril lansseeriti Riias Baltic Sustainability Awards üritusel Eesti, Läti ja Leedu ühisalgatus Cleantech for Baltics. Ettevõtmise eesmärgiks on tugevdada regionaalset koostööd rohevaldkonna innovatsiooni kiirendamiseks läbi vastastikku kasulike rahastusvõimaluste, poliitikate ja koostööprojektide.
Kokku kuus fondivalitsejat esitas taotluse SmartCapi poolt sügisel välja kuulutatud konkursile kahe rohetehnoloogiafondi loomiseks. Avalduste esmase hindamise viib SmartCap läbi alanud aasta esimeses kvartalis ning kavakohaselt valitakse fondivalitsejad välja 2023. aasta suve lõpuks.
Süsiniku jalajälje korvamise tehnoloogiat arendav Eesti idufirma KWOTA kuulutati Helsingi tehnoloogiafestivalil Slush innovatsiooniprogrammi Lighthouse FINITIVi Balti piirkonna võitjaks.
Sõidukit parkima asudes on kõikide autojuhtide soov see, et protsess võimalikult kiire, mugav ja lihtne oleks. EuroParki äpi lepinguline teenus just selline ongi – see optimeerib ettevõtte parkimisprotsesse, säästab aega ning ressursse.