Mitusada ingelinvestorit korraga Tallinnas – mida nad nägid ja mida neilt õppida?

Äripäeva ajakiri Investor uuris EBANi kongressi väisanud Soome, Rootsi ja Eesti ingelinvestoreilt muljeid ning selgus, et täitusid nii ootused leida ärikontakte kui ka teha investeeringuid.

“Tallinnas võib olla suurim alustajatest ettevõtjate tihedus Euroopas, aga võib-olla ka globaalselt,” kinnitas kunagine F-Secure´i looja Risto Siilasmaa. Ta on investeerinud enam kui 50 ettevõttesse, millest viis on tõusnud ükssarviku staatusesse ning veel mitu on sinna teel.

Rootsi investor Nora Bavey ootas kongressilt innovatsiooni ja võrgustiku loomise võimalust. “Kongress andis tunnistust Eesti kasvavast silmapaistvusest Euroopa tehnoloogilise jõukeskusena,” sõnas ta. “Eriti avaldasid mulle muljet üksikasjalikud ülevaated selle kohta, kuidas Eesti digitaalne infrastruktuur võimaldab idufirmadel kiiresti kohaneda või laieneda vastavalt vajadusele,” selgitas ta.

Eestlasest ingelinvestor Kaur Lohk sõnas, et äriingli üks rolle on varajases staadiumis ettevõtjate abistamine. “Tulen aitama alustavaid ettevõtteid, aitan leida õigeid kontakte, kuna mul on rahvusvahelise äri tagapõhi. See pole klassikaline äri, kus on vaja hirmsaid strateegiaid, vaid ma aitan noortel inimestel oma esimesi samme teha. Võib-olla saan tulu ka, ent enamik äriingleid ei ole siin väljas kui haid,” kirjeldas Lohk oma tegevust ingelinvestorina.

Tema investeeringud algavad isegi neljakohalistest summadest, mistõttu julgustas Lohk investeerimisega alustama. “Selleks ei pea olema miljonär, et alustada, ingelinvestorid pole mingi hirmuäratav ülirikaste eksklusiivne klubi,” lisas ta.

Mida peab investoritega suheldes arvesse võtma, kuidas valida iduettevõtteid oma portfelli, mille järgi tunda ära tulevast ükssarvikut, seda loe pikemalt Äripäeva ajakirjast Investor.