Kuidas pöörata pakenditööstus säästlikuks?

Ringmajandusmudelit järgiv ettevõte kasutab pakendite tootmiseks tekstiilijäätmeid.

“Võtame teisese toorme ja teeme sellest mehaaniliste, väga väikese energiakuludega protsessidega papilaadse materjali,” räägib Kiudi tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere.

“Ilmselgelt ei võistle me täna hinnas ühekordse pappkarbiga, aga kuna meie pakendid on korduvkasutatavad, on üks meie peamisi väljakutseid seotud sellega, kuidas seda mudelit skaleerida. Õnneks näitavad nii suured logistikaettevõtted kui ka kliendid üles huvi ringlusmudelite üles ehitamise ja piloteerimise vastu. Korduskasutus ja jääkmaterjalide kasutus on suunad, kuhu pakendimaailm kindlalt liigub.”

Kiudi sihtrühmaks on preemiumbrändid, sh luksuskaubamärgid. “Soovime näidata, et ka luksusbrändide pakendites on võimalik katsetada alternatiivseid materjale, mis säilitavad oma ümbertöödeldavuse, erinevalt täna valdavalt kasutatavatest värvide ja lakkidega kaetud pakenditest, mis on praktiliselt ümbertöötlematud,” selgitab Kaas-Ojavere.

2021. aastal asutatud Raiku pakub puidupõhist komposteeruvat alternatiivi mullikilele, papile ja paberile, mille teeb unikaalseks selle ressursiefektiivne tootmistehnoloogia.

Seni on Raiku teinud pilootprojekte ning ees ootab tööstusliku tootmise käivitamine. 2023. aastal kaasas ettevõte selleks pea 9 miljonit eurot, sealhulgas saadi 5,6 miljoni suurune grant Euroopa Innovatsiooninõukogult.

“Selline toetus näitab, et oled valdkonnas strateegiline projekt, mis avab rohkem uksi ja annab võimalusi lobitööks,” ütleb Pärtel. “Tegutseme küll Kiudiga samas sektoris, aga me ei ole tegelikult konkurendid, pigem on meil koostöökohti”. Tema sõnul tuleks pakendiidudel seljad kokku panna, et uusi materjal tutvustada ja suurtööstuste võimsale lobitööle vastu seista.

“Praegu on pakenditurul kaks suurt materjali – plast ning paber ning papp, mille tootjatel on võimekus teha suuri investeeringuid ja lobitööd näiteks Euroopa Komisjoni suunal, mis väikestel iduettevõtetel puudub,” räägib Pärtel. Näiteks sai paberi- ja papitööstus hulgaliselt mööndusi novembris Euroopa Parlamendis heaks kiidetud uues Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määruses.

Kaas-Ojavere toob näiteks, et kui algselt oli plaanitud määrusega sätestada, et 2030. aastaks peavad e-kaubanduse pakenditest 20% olema korduskasutatavad, siis lõpuks langetati eesmärk vaid 10 protsendile. “Kogu diskussioonist jäi kõlama sõnum võitlusest plasti vastu. Sellest, et uusi materjale turule lasta, on väga vähe juttu,” nendib ta.

Pärtel lisab, et hetkel kavandatakse tulevikus pakendite mahu järgi maksustamist, ent tegelikult tuleks lisaks vaadata ka pakendimaterjali. “Ei saa käsitleda plasti ja täiesti uudseid, palju madalama jalajäljega materjale sisuliselt võrdsetena. Seni, kuni me vanu materjale täie rauaga toetame, ei tekigi võimalust materjaliinnovatsiooniks.”

Siiski on muutused pakendisektoris Pärteli sõnul paratamatud. “Kui me oma tehnologia skaleeritud saame, tuleb meie materjal palju odavam ja väiksema ökoloogilise jalajäljega,” lubab ta. Pärteli sõnul näitavad paberi- ja papitootjad pea igakuiselt Raiku suhtes üleostmis- ja investeeringuhuvi. “Meie jaoks on tegu sisuliselt naftaettevõtetega – see on kõige energiamahukam tööstus Euroopas.”