Platvormitöö on uus reaalsus

Euroopa Komisjoni andmetel kasvab platvormitöötajate arv Euroopa Liidus 2025. aastaks 43 miljonini, moodustades 20% ELis elavatest majanduslikult aktiivsetest inimestest. Arenguseire Keskuse uuringu järgi pakub juba 7% Eesti elanikkonnast (u 56 000 inimest) oma teenuseid vähemalt kord nädalas mõne platvormi kaudu.

Duuabl (endise Handies) tegevjuhi Tavi Maastiku sõnul on jagamismajandus alles tuure kogumas. „Aina enam väärtustatakse oma aega ja olgem ausad, ka mugavust. Seda näitab uueks normiks saanud toidu tellimine, linnas liikumine ja isegi töömehe leidmine.“

„Kõik teenused, mis on kättesaadavad üle digitaalse platvormi, peavad olema head. Nii kasutajale, kes selle teenuse tellivad kui ka teenuse osutajale. Enamus vahendusplatvormid pakuvad tasemel väärtuspakkumisi oma kasutajatele, unustades sealjuures tööde teostaja heaolu. Meie eesmärk on seda muuta ja luua oma Tegijatele unistuste töökoht, kus sotsiaalne kindlustunne ja tugisüsteem saavad kokku paindliku eluviisi ja õiglase tasuga,“ ütles Tavi Maastik.

„Jagamismajanduse suurimad probleemid, millega täna silmitsi seisame on ebaühtlane sotsiaalkaitse, töö intensiivistumine ja madal sissetulek. Meil on tänaseks olemas vajalikud instrumendid, et ära lahendada esile kerkinud platvormitöö probleemid. See on ka põhjus, miks oleme motiveeritud Duuabl platvormiga edasi liikuda suurematele turgudele.“

Duuabl sündis isiklikust vajadusest. Ülearu keeruline oli leida oskuslik töömees, kes aitaks pisitöödega kodus või kontoris. Kui ühel pool said kokku pikad ooteajad, kõrged hinnad ja halb kliendikogemus, oli ahela teises otsas näha alatasustatud ja ülekoormatud spetsialiste.

“Sõna Duuabl sümboliseerib meie jaoks kahe inimese koostööd. Koostööd nende vahel, kes soovivad mõne ülesande lahendamisega abi ja, kes soovivad neid käsile võtta. Lisaks on uue nime sisse peidetud märksõna “tehtav” (inglise keeles doable), mis vihjab asjaolule, et iga töö saab rakenduse kaudu tehtud.”

„Meie visioon on muuta kaasaegne tööelu kättesadavaks tuhandetele inimestele. Kui räägitakse neljapäevasest töönädalast, tööandja pensionist, optsioonidest, suvepäevadest, koostegemisest, siis kõik see jääb tavalistele oskustöölistele kättesaamatuks. Rääkimata finantsvabadusest või elukestvast arengust. Need tublid inimesed, kes teevad meie ühiskonnas igapävase toimimise elamisväärseks, rabavad mitmel positsioonil kuni 300 tundi kuus, et söök oleks laual ja katus peakohal. See ei ole jätkusuutlik süsteem.“