IT-sprinterite kõrval jookseb Cybernetica maratoni

Eesti IT-maastik on innovatsioonist pungil. Täna on meie väikesest riigist sirgunud kümme ükssarvikut, kes on kaasanud lühikeste aastatega meeletutes summades rahastust ja kiirendanud seeläbi oma kasvu. Nende kõrval on veel üks laiahaardeline ja globaalne arendusettevõte, kelle jaoks ei ole ka 10 aastat pikk aeg – Eesti e-riigi alusepanija Cybernetica. Ettevõte eristub teistest paljuski – alustades pikast ajaloost, mis ulatub juba 1960ndatesse, lõpetades ettevõttesisese teadustööga.

Võib julgelt väita, et täna ei ole Eestis ühtegi inimest, keda Cybernetica töö puudutanud ei oleks, sest just Cyberneticas on loodud Eesti riiklikes e-teenustes kasutuses olev X-tee, ID-kaardi tehnoloogia vundament, interneti-hääletamise ja Smart-ID tehnoloogiad, samuti maksu- ja tolliinfosüsteemid. Cyberneticas loodud tehnoloogiaid kasutatakse ka Eesti riigipiiri seiramiseks.

Cybernetica missioon on luua tulevikukindlaid tehnoloogiaid turvalistele digitaalsetele ühiskondadele. Selle missiooni täitmisel keskendub ettevõtte täna peamiselt viiele tegevussuunale: maksu- ja tolliinfosüsteemide, digiidentiteedi tehnoloogiate ning andmevahetustehnoloogiate arendus, mere- ja maismaa seiresüsteemide täislahendused ning küberturvalisuse teenused. Ärisuundadele lisaks on Cyberneticas veel iseseisev teadusinstituut, kus teostatakse peamiselt infoturbealaseid alus- ja rakendusuuringuid. Teadus- ja arendustöö tulemusena on Cyberneticas loodud uudsed tehnoloogiaid nagu näiteks Smart-ID-s kasutatav SplitKey ja privaatsuskaitse tehnoloogia Sharemind.

Et üks ettevõte tegutseb korraga nii mitmes eriilmelises valdkonnas, ei ole sugugi tavapärane – tarkvara arendusest teadus- ja arendustegevuseni, süsteemide integratsioonist toote arenduseni. Paljud Cybernetica valdkondade juured ulatuvad Teaduste Akadeemia küberneetika instituudi aegadesse, kui Cybernetica oli Eesti turul unikaalselt positsioneeritud. „Riiki hakati sisuliselt nullist üles ehitama. Kuna Cybernetical olid tugevad kompetentsid infoturbes, krüptograafias ja infotehnoloogias, saime võtta ette keerulised teemad, mis olid Eesti riigile olulised. Mõned näited: X-tee, Eesti mereraadioside ja piiriseire süsteemid, elektrooniline identiteet ning interneti-hääletamine, merenavigatsioon jne,“ sõnab Cybernetica juht Oliver Väärtnõu.

Aastate vältel on ettevõte enda väärtuspakkumust konsolideerinud ning leidnud suuremaid sünergiaid valdkondade vahel, mis on „päritud“ vanast ajast. Näitena toob Väärtnõu välja merenavigatsiooni süsteemide valdkonna, mille vastutusala hulka kuulus erinevate riistvara komponentide ja ka täislahenduste tootmine nagu näiteks merepoid, tuletornid jmt. Ärisuund müüdi maha Kanada börsiettevõttele Carmanah Technologies. „Meil oli väga raske selles valdkonnas konkureerida ning me ei leidnud ka häid ettevõttesiseseid sünergiaid. Globaalne turg konsolideerus,“ meenutab ta. Veel ühe näitena mainis Väärtnõu lennujuhtimise valdkonna müüki Austraalia ettevõttele Adacel Technologies. Lennundusärisse sisenemine väikesest Eestist, kus keegi sellist teekonda varem ette võtnud ei olnud, tundus Cyberneticale kogu ettevõtte profiili silmas pidades ja ka Covid-19 kriisi pandeemia mõjusid arvestades, liialt keeruline.

Väärtnõu sõnul püüab Cybernetica liikuda e-riigi tehnoloogiate arendamisel ühtsema väärtuspakkumuse suunas. „Meie üks eesmärkidest on paketeerida ära tehnoloogiad, mida üks riik võiks digitaliseerimiseks vajada. Hetkel keskendume kahele tehnoloogiale: digitaalidentiteedile ning turvalisele andmevahetusele – kaks lahendust, mis on Eestis ennast tõestanud kui vajalikud baastehnoloogiad, et saavutada digiühiskonna valmisolek,“ märgib ta. Digitaalidentiteedi osas pakub Cybernetica enda arendatud SplitKey tehnoloogiat, mis on mh ka Smart-ID aluseks, ning andevahetusplatvormina toodet Unified eXchange Platform (UXP). „Kindlasti tuleb ära mainida, et ükski nendest tehnoloogiatest ei ole alati üks-ühele teise riiki üle tõstetav – me pakume tehnoloogia kohandamist vastavalt riigi oludele, konsultatsioone, juurutust ning ka pidevat tuge selle tehnoloogia kasutamisel. Tulevikus on meie soov pakkuda neile kahele tehnoloogiale lisaks veel ka küberturvalisuse paketti,“ sõnab Väärtnõu.

„Cybernetica töötab kolmandates riikides peaaegu alati koos partneritega – Eestist näiteks teeme tihti koostööd E-Riigi Akadeemiaga, kellega oleme koos töötanud näiteks Ukrainas. Üks meie värskemaid projekte on Tuneesias,“ ütles Väärtnõu. Tuneesia digitaliseerimise strateegia väljatöötamisel leiti, et just Eesti mudel on see, mida soovitakse eeskujuks võtta. Tänaseks on Tuneesias alustatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) poolt finantseeritud projektiga koostööd kohaliku PwC haruga, mille esimeses faasis juurutatakse UXP koostalitusplatvorm. Eesmärk on hakata kodanikele ja ettevõtetele pakkuma integreeritud e-teenuseid. Tuneesias on huvi tuntud ka Cybernetica digitaalidentiteedi tehnoloogiate vastu. „Ka Cybernetica piiri- ja mereseire süsteeme ning maksu- ja tolliinfosüsteeme saab pidada olulisteks e-riigi osadeks, kuid need on pigem konkreetsed vertikaalid, milleni jõutakse kesksete komponentide arendamisest suhteliselt sõltumata,“ lisab ta.

Täna näeb Väärtnõu suurt kasvupotentsiaali kaitsetööstuses: „Möödunud aasta 24. veebruaril pöörati maailma geopoliitiline pilt segamini. Euroopa kaitsetööstuses toimuv on harukordne – sisuliselt luuakse uus või mitmekordistatakse „vana“ tööstusharu mahte,“ ütleb ta. Tänu pikaajalisele küberturbe ning turvalisele tarkvaraarenduse kogemusele on Cybernetica täna juba osaline sellistes Euroopaülestes kaitsevaldkonna projektides nagu European Cyber Situational Awareness (ECYSAP) ja Secure Digital Military Mobility System (SDMMS). Viimane keskendub keskse IT-platvormi loomisele, mis digitaliseerib vägede liikumiseks vajalikud protsessid liikmesriikide vahel Euroopas. Cybernetica on projektis konsortsiumi juhi rollis, konsortsiumis osaleb veel 11 Euroopa ettevõtet.

„Kindlasti toetab meie kaitsetööstuse narratiivi pikaajaline partnerlus DARPA-ga (Defense Advanced Research Projects Agency, USA), kellega oleme koostööd teinud alates 2011. aastast läbi nelja erineva programmi. Meie fookus kaitsetööstuse puhul on üldine digitaliseerumine, küberturvalisus, aga ka C2 ja seire süsteemide arendus,“ sõnab Oliver Väärtnõu.

Lisaks kaitsetööstusele on Cyberneticale järjest põnevamaks valdkonnaks saamas identiteediga seotud teemad. „Digitaliseerimisel vajavad kõik riigid digiidentiteeti. Turul on palju tegijaid, kuid ühtset ja universaalselt töötavat standardit tekkinud ei ole. Ilmselt tänu sellele reformibki EL digiidentiteedi maastikku eIDAS määruse uuendamisega ja nn digikukrute teema algatamisega,“ jätkab Väärtnõu. Ta märgib, et täna juba astutakse samme selles suunas, et olla ELi turul uute digiidentiteedi lahenduste pakkuja – patenteeritud SplitKey tehnoloogia on globaalset huvi juba äratanud ning ettevõte uurib, kuidas seda saaks edukalt kasutada digikukru lahenduses. Tema sõnul lisab kredibiilsust ka hiljutine koostöö algus ENISA-ga (Euroopa Küberutrvalisuse Amet) digiidentiteedi teemadel. „Oleme uhked ka enda digiidentiteedi projektide üle Lähis-Idas koostöös PriceWaterhouseCoopersiga (PwC) ning EY-ga Euroopas. Just viimasega teeme koos EL-i digikukrute turuanalüüsi.“

Eelnimetatud valdkondade juures ei saa ära unustada küberturvalisuse temaatikat. Väärtnõu sõnul on see valdkond maailmas pidevas arengus: „Ka meie defineerime oma väärtuspakkumist sageli ümber, et pakkuda klientidele pidevalt uusi või siis uuendatud teenuseid. Lisaks tegeleme küberturvalisuse vallas uute tehnoloogiliste võimekuste arendamisega eelkõige parema olukorrateadlikkuse saavutamiseks ning tegevuste, protsesside automatiseerimiseks (sh ka masinõppe rakendamisel selles valkdonnas). Koostööd võimekuste arendamisel teeme nii Eesti Kaitseministeeriumiga, Euroopa Kaitseuuringute Fondi (EDF) kui ka Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Kahtlemata jätkub orgaanilise kasvuga töö ka teistes tarkvaraarendust puudutavates valdkondades – maksu- ja tolliinfosüsteemide arendamisel, seiresüsteemide pakkumisel. Vaikselt vaatame ka energeetika ja tervishoiu teemadesse sisse.“

Kuid mis tunne on olla kõikide iduettevõtete ja ükssarvikute kõrval vana tegija, kes teeb niivõrd keerulisi lahendusi? „On hea tunne! Ma olen väga uhke Cybernetica jalajälje üle Eestis – me võtame seda väljakutset väga tõsiselt. Meie soov on, et Eesti riik oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ka unikaalne, innovaatiline! Harva leidub ettevõtteid, kes on panustanud ja panustavad digiühiskonna arengusse nii mitmekülgselt,“ ütleb Väärtnõu. „Meiesuguses pika ajalooga ettevõttes on töötajatel võimalik saada osa projektidest, mis ehitatakse üles nullist, alates teaduse tegemisest kuni selle reaalse rakenduseni meie ühiskonnas.“

„Viimastel aastatel on meie rõhk samas läinud ka järjest rahvusvahelisemaks – arvutasime kokku – oleme enda tehnoloogiaid eksportinud kokku 35. eri riiki ning näeme vaeva, et meie jalajälg suureneks veelgi. Meie maailmakaart on päris kirju – referentsid ulatuvad Jaapanist Malaisiani, Malaisiast Namiibiani, Namiibiast Marokoni ning sealt edasi Gröönimaale, Bahamale ja USAsse,“ võtab Väärtnõu kokku.

Kas on plaanis luua kontorid ka teistesse riikidesse? „Elame, näeme,“ sõnab ta. „Kui me niimoodi edasi kasvame, siis tahes-tahtmata jõuab see aeg varsti kätte. Mingis mõttes tegelikult hakkabki meile Eestis juba piir ette tulema. Tööjõudu siin napib ning ei ole alati kõige konkurentsivõimelisema hinnatasemega. Rahvusvahelistumise kontekstis on meile siiski väga oluline, kuidas me seda täpselt teeme,“ jätkab ta.

Mis on Cybernetica pikaajaline visioon? Väärtnõu sõnul on ettevõte tänaseks saavutanud tänu konservatiivsele kasvustrateegiale stabiilse arengu, kus riske võetakse kaalutletult: „Meie plaan on kasvada ja jätkusuutlikult siseneda uutesse valdkondadesse nagu näiteks energeetika ja tervishoid. Lisaks tahame turule tuua rohkem litsentseeritavaid, meie teadus- ja arendustegevusel põhinevaid tooteid – praegu on selleks suurim potentsiaal küberturbel, aga ka digiidentiteedil ning seiresüsteemidel.“

Lisaks on Cybernetica jaoks oluline punkt, mis neid kõiki tehnoloogiad ühendab: andmed ja andmete kaitse; suured keele-, kujutiste ja helide mudelid (nt GPT) muudavad seda, kuidas me suhtleme ning töötame. Nende kasutuselevõtt tekitab veelgi rohkem vaidluseid andmete kontrolli ja kaitse üle. Kontrollitud andmetöötlus, eriti privaatsustehnoloogiate juurutamine, toetab nii inimeste õiguseid kui ärisaladusi ning edendab uute rakenduste ehitamist.

Väärtnõu kinnitab, et Cyberneticas jätkatakse ka fundamentaalse teadus- ja arendustööga, mida tehakse laiemalt Eesti e-riigi teaduse ning hariduse ökosüsteemi edasi arendamise eesmärgil: „Oma teadustulemusi publitseerime avalikult, aitame kaasa nii magistri- kui ka doktoriõppele. Loeme ülikoolides loenguid. Oluline on, et siin Eestis tehakse maailmatasemel teadust infoturbe vallas, oluline on hoida Eestit nendes kõrgetasemelistes võrgustikes. Teadus- ja arendustegevusse, teadmuse loomesse investeerimine on Cybernetica DNAsse sisse kirjutatud juba küberneetika instituudi aegadest peale.“

„Me usume, et meie loodud e-riigi lahendused on meie klientidega kümneid aastaid – X-tee on Eestis toiminud 22 aastat! Süsteemide tulevikukindlus on meie jaoks paratamatus. Maailm on mõistnud, et olemasolevatele süsteemide turvalisust ja andmete kaitset tuleb võtta tõsiselt,“ arutleb Väärtnõu. „Need tuleb ehitada vaikimisi turvaliseks ning siis neid pidevalt täiendada. Usume, et nii luuakse usaldus, kliendi rahulolu ja kasutajate heakskiit.“

Pikaajalise panuse näitena tõi Väärtnõu veel välja, et Eestis on kodanikud saanud valimistel üle interneti osaleda üle kümne aasta. Süsteemi on pidevalt täiendatud ja uute rünnakute vastu turvaliseks tehtud. 2023. aastal oligi esmakordselt e-hääli rohkem kui paberil antud hääli. Tema sõnul ongi see saanud võimalikuks eeskätt tänu Cyberneticas tehtavale pidevale arendus- ja teadustööle.

„10 aastat ei ole Cybernetica jaoks pikk aeg,“ sõnab Oliver Väärtnõu.

Tutvu Cyberenticaga lähemalt ning vaata siit vabu töökohti arendajatele ja analüütikutele!