Kehtiv riigivaraseadus on mõeldud eelkõige vallas- ja kinnisvaraga ehk nii-öelda porgantide ja betooniga seotud suhete korraldamiseks. Samas ei arvesta see intellektuaalomandiga ja sellega kaasneb rida probleeme ning kasutamata jäänud võimalusi ka Eesti idufirmade jaoks.
- Intellektuaalomandi, nagu näiteks tarkvara, kasutusse andmise regulatsioon plaanitakse välja töötada riigivara seaduse muutmisega. Foto: Panthermedia/Scanpix
"Riik tellijana muutub iga päevaga targemaks. Tegelikkuses tellitakse väga palju maailma mõistes tippinnovatsiooni," sõnas Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai. Samas riigiga koostöö tegemise osas on idufirmad Tammai sõnul pisut pelglikud. Nii, nagu ka suurkorporatsioonidega koostöö tegemise osas. "Tihtipeale kardetakse, et kui ma riigiga lepingusse lähen, siis ma jäängi sellest intellektuaalsest omandist täielikult justkui ilma," selgitas Tammai.
Tammai tõi näite koostööst majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kellega viiakse ellu projekti Accelerate Estonia, mis on justkui riigi kiirendi. "Me teeme koostööd meeskondadega, kes siis lahendavad selliseid superkomplekseid probleeme, mida ei suuda ei avalik sektor ega erasektor üksinda lahendada. Need lahendused sünnivad tegelikult kahe koostööd," toonitas Tammai.
Projektiga liituvad meeskonnad ei alusta tööd alati nullist. "Ehk siis teatud hulk intellektuaalset omandit on loodud enne kiirendisse sisenemist," sõnas Tammai ja täpsustas, et riigiga koostöös arendatakse seda riigi jaoks vajalikes suundades edasi. "Siis tekivadki küsimused, et kuidas seda intellektuaalselt omandit päriselt jagada. Kas riik võtab selle kõik endale, mis saab varem loodust, mis saab hiljem loodust."
Millised küsimused ja väljakutsed teemaga veel seotud on, sellest kuuleb värskes saates "Triniti eetris".
Saates on külas Tehnopoli Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai, Eesti Infotehnoloogiaettevõtete Liidu juht Jüri Jõema ja advokaadibüroo Triniti advokaat Peeter P. Mõtsküla.
Saadet juhib Rivo Sarapik.
Porgandite ja betooni seadus jäi ajale jalgu
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri
SIIT!
Seotud lood
2020. aasta esimeses kvartalis oli tippspetsialistide seas ametite lõikes kõige suurem sissetulek tarkvara ja rakenduste arendajatel ning analüütikutel, 2737 eurot. Kõrgeimat, enam kui 3400 eurost palka teenisid aga finants- ja kindlustustegevuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid.
Üha enam koguvad populaarsust ja muutuvad kättesaadavamaks turvameetmed, mis kasutavad isiku tuvastamiseks inimese näokuju, sõrmejälge või silmaiirist ehk biomeetrilisi andmeid. Mida peaks ettevõtja kaaluma enne biomeetrilisi andmeid kasutavate turvalahenduste kasutuselevõtmist, selgitab Hedman Partners jurist Johanna Rähn.
Rohetehnoloogiate, tervisetehnoloogiate, IKT ja tööstuse arendamisega tegelevate ettevõtete koostööprojektidesse süstis Eesti ja Norra koostööprogramm Green ICT 12 miljonit eurot. Kokku sai toetust 26 ettevõtet, nende seas ka taastuvenergia tootja Sunly OÜ.
GDPR (General Data Protection Regulation) ehk isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et isiku, kelle andmeid töödeldakse, nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega ta kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.
Sõidukit parkima asudes on kõikide autojuhtide soov see, et protsess võimalikult kiire, mugav ja lihtne oleks. EuroParki äpi lepinguline teenus just selline ongi – see optimeerib ettevõtte parkimisprotsesse, säästab aega ning ressursse.