SmartCapi fondijuhi ja juhatuse liikme Sille Pettai sõnul ei ole ükski ettevõte jätkusuutlik, kui suurim probleem on töötajate ebaõiglane kohtlemine.
- SmartCapi fondijuht ja juhatuse liige Sille Pettai. Foto: Erakogu
Ebaõiglase kohtlemise, palgapoliitika või palgalõhe tõttu võib ettevõte kaotada mitmeid talente, sest neid ei osatud Pettai sõnul hinnata. "Siinkohal tuleks ehk nõu anda hoopis tööandjatele. Selliste küsimuste tekkimist tuleb ennetada," on ta veendunud. "Oluline on kujundada jätkusuutlik strateegia, et pikem eesmärk on kohelda oma töötajaid õiglaselt ja väärikalt. Ettevõte ei ole jätkusuutlik, kui suurim probleem on töötajate ebaõiglane kohtlemine."
Female Founders Meetup üritustesarja raames jagas oma mõtteid SmartCapi fondijuht ja juhatuse liige Sille Pettai ettevõtjaks olemise, palgalõhe ja naisettevõtluse teemadel.
Kas sa usud, et ettevõtjaks sünnitakse? Miks?
Ilmselt sünnitakse, sest sageli ei leia seost inimese ja teda mõjutavate välistegurite vahel. Pigem on oluline roll sisemisel sädemel ja soovil saada ettevõtjaks. Samas usun, et ettevõtte edukuse määravad pigem välismõjurid nagu väärtuslikud kontaktid, võrgustik ja (ettevõtja - toim) õpitud oskused, näiteks müügi- ja esinemisoskus. Mainitud tegurid võivad küll määrata edu, kuid mitte seda, kas ollakse ka hingelt ettevõtja.
Millised isikuomadused peavad olema, et saada edukaks ettevõtjaks?
Enesekindlus. See on omadus, mis paistab esimesena välja. Kas inimene usub oma ettevõtmisesse või mitte.
Millised naisettevõtjad inspireerivad sind enim? Miks?
Iga naine, kes on ettevõtlusega alustanud, inspireerib mind. Muidugi nii kaua, kuni tegemist on eetilise ettevõttega. Minu meelest on kõik uue põlvkonna naisettevõtjad võimsad tegijad, kuigi nad on profiililt väga erinevad. Mõni on väga suure meediakuvandiga või persoonibrändiga, teine aga vaikne tagatoa mängija. Olulised ja inspireerivad on nad kõik!
Kas naiste väike osakaal ettevõtluses ja juhtivatel kohtadel töötamine on probleem ainult Eestis või ka mujal maailmas? Kuidas seda lahendada?
See on kindlasti laiemalt levinud probleem, mõnes piirkonnas lihtsalt teravam. Kuid kindlasti ei ole mõistlik lahendus raiutud puhtalt naiste toore jõu ja sooviga. Väärtustatud on naiste ja meeste ühised tahtmised ning teadlikud sammud.
Praktiliselt poolelt on oluline tugineda andmetele ja nende põhjal teha otsuseid. Näiteks, millised on tulemused naiste, meeste või segameeskonna juhitud ettevõtetes. Juhte tuleb siiski valida nende tulemuste põhjal, mitte soo või muude mitteoluliste tegurite põhjal.
Tegelikult on seda probleemi tänapäeval raske mõista. Virtuaalmaailm ja robootika on arenenud metsiku kiirusega ning teinud suuri edasiminekuid, kuid me ei suuda endiselt lahendada soolise ebavõrdsuse murekohta reaalses maailmas. See probleem on kestnud maailmas tuhandeid aastaid, kuid orgaanilise lahenduseni pole me siiani jõudnud.
Millised on naisettevõtjaks olemise plussid ja miinused praegusel ajal?
Kõige positiivsem aspekt probleemi juures on, et naiste vähemust ja ebavõrdsust teadvustatakse. Murekohta adresseeritakse teadlikult. Jäänud on ehk mõned veendumused, mida on vaja elulaadis ja ärimaailmas kinnistada.
Viimane suurim areng on, et paindlik töögraafik ärikorralduses on sel aastal saanud normaalsuseks. Muutus on andnud võimaluse pereelu ja töö lihtsamaks käsitluseks, mis on just sageli naistel suurim väljakutse. Negatiivne pool on kindlasti, et maailmas on jätkuvalt riike, kus naiste õiguseid riivatakse ja võimalused ettevõtlusega tegeleda on väga piiratud.
SmartCap valitseb Eesti riigile kuuluvat riskikapitali fondi, mis koos erainvestoritega investeerib suure rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga teadus- ja tehnoloogiamahukatesse ettevõtetesse, aidates neil areneda ja kasvada.
Palgalõhe on Eestis jätkuvalt probleem - milliseid soovitusi annaksite naistele, et nende töö oleks tasustatud õiglaselt?
Ma usun, et täiesti aktsepteeritav on naistel küsida õiglast palka. Tööintervjuul tuleb teada anda oma palgasoovist ja lisaks öelda, et soovin saada õiglast tasu. Tööandja teab kindlasti, mis on nende palgatase ettevõttes ja sellest tulenevalt ka õiglane palk.
Siinkohal tuleks ehk nõu anda hoopis tööandjatele. Selliste küsimuste tekkimist tuleb ennetada. Iga ettevõtte eesmärk peab olema oma töötajate austamine ning võrdne kohtlemine. Oluline on kujundada jätkusuutlik strateegia, et pikem eesmärk on kohelda oma töötajaid õiglaselt ja väärikalt. Ettevõte ei ole jätkusuutlik, kui suurim probleem on töötajate ebaõiglane kohtlemine. Lõpuks võibki ettevõte kaotada mitmeid talente, sest neid ei osatud hinnata. Pigem tasub neid probleeme ennetada, sest teadlikkus on suuresti kasvanud.
Mis on suurim tööalane takistus, mida on tulnud ületada?
Üks suurimaid takistusi tekib ettevõttes siis, kui töötajatel on väga erinev arusaam eesmärgist ja võtetest, mis aitavad selleni jõuda. Varem või hiljem hakkavad meetodid häirima kogu eesmärgipärast tööd. Oluline on, et suured sihid oleks kõigile arusaadavad. Tänu sellele on lihtsam valida ühised vahendid sihini jõudmiseks.
Samuti on probleemiks osutunud ka inimsuhted ja personal. Millised on suhted meeskonnas ja mis otsuseid personaliga seoses tehakse. Tööalased suhted mängivad olulist rolli kogu meeskonnas toimimises.
Mis nõu annaksite enda nooremale minale, kes täna alles alustab tööalast teekonda?
20-aastane Sille. Mina usun, et tööalast teekonda võiks juba alustada noorelt. Näiteks töötada praktikandina või väikest viisi ise midagi teha. Oluline on võimalikult vara õppida mõistma praktilisi vajadusi. Tänu sellele on võimalik paremini aru saada, millele haridust omandades keskenduda ja kuidas akadeemilisi teadmisi reaalmaailmas paremini kasutada. Muidu on raske õpitut sisuliselt mõista ja selle põhjal järeldusi teha. Kui ei mõisteta, mis rolli teadmised tööalaselt mängivad, siis on keeruline neile ka tähtsust omistada.
25-aastane Sille. Selles eas on elus jõutud teatud etappi, kus peamine osa haridusteest on käidud ja teatav hulk kogemusi on tööalaselt omandatud. See on etapp elus, kus on veel võimalik teha kriitilisi valikuid ja suuremaid muutusi. Mõelda, mida elult tahta. Kahekümnendate keskel on soodne aeg teha suuri valikuid, sest enamik noortest pole loonud veel perekonda ega ole tekkinud kinnistunud rutiine ehk mugavusstsoon puudub. Ma ei ole veendunud, et mina mõtlesin kaalutletult sel ajal. Oleksin võinud olla kriitilisem ja ehk muuta suunda.
Civitta, sTARTUp Day ja EstBAN käivitavad sel talvel naisasutajatele suunatud
kiirendi.Female Founders Meetup on ärifestivali sTARTUp Day ametlik kõrvalüritus. sTARTUp Day toimub juba viiendat korda 27.–29. jaanuaril 2021 Tartus ja veebivahendusel.
Mis on edu valem?
Ükskõik, millega inimene elus tegeleb, peab ta seda tegema hingega. See paistab alati välja, kas inimene on südame ja positiivse suhtumisega oma rollis. Igal juhul sütitab hingestatus ka teisi ideega kaasa minema.
Kas ja miks soovitate osaleda sTARTUp Talks Female Founders üritustel? Miks on sellised üritused vajalikud?
Üritusel on väga väärtuslik võrgustik kontakte. Kogunemistel saab õppida teiste kogemustest, suhelda oma ala professionaalidega ja leida potentsiaalseid partnereid. Sageli tuleb juttu sellistest teemadest, mida on lihtsam ja kergem naiste seltskonnas arutada.
FoundMe on 27.–29. jaanuaril 2021 toimuva ärifestivali sTARTUp Day ekslusiivne meediapartner. Meilt leiad parima valiku festivali ja selle kogukonnaga seotud lugudest.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri
SIIT!
Seotud lood
Female Founders Meetup sarja teine sündmus tõi augusti lõpus Naissaarele kokku 75 naisettevõtjat. Laval jagasid oma ettevõtjaks kujunemise lugu Karen K. Burns ja Hedi Mardisoo.
10 miljonit eurot riigi raha otsib kasvukohta kasvuettevõtetes. Millistesse firmadesse see suunatakse, sellest kõneles Äripäeva hommikuprogrammis SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai.
SmartCapi juhatuse liikme Sille Pettai sõnul iseloomustab Eesti iduettevõtteid globaalne haare, mis tähendab, et riik peab täna pöörama senisest suuremat tähelepanu sellele, et kohalikud kasvupotentsiaaliga iduettevõtted rahvusvahelises konkurentsis Eestisse jääksid. Mullu riigieelarvest eraldatud 10 miljonit eurot plaanitakse suunata sel aastal kõrgtehnoloogilisse ettevõtlusesse.
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) asus alates maikuust juhtima Kadri Lindpere, kes on varasemalt töötanud Arco Varas, advokaadibüroos Ellex Raidla ja PwCs.
Sõidukit parkima asudes on kõikide autojuhtide soov see, et protsess võimalikult kiire, mugav ja lihtne oleks. EuroParki äpi lepinguline teenus just selline ongi – see optimeerib ettevõtte parkimisprotsesse, säästab aega ning ressursse.