Eesti idufirmade välismaalastest töötajate keskmine brutokuupalk ulatus tänavu esimesel poolaastal 2506 euroni, teatas Startup Estonia.
Startup Estonia juht Eve Peeterson ütles, et start-up-viisaga tuuakse Eestisse selliste oskustega töötajaid, keda iduettevõttel ei ole mingil põhjusel õnnestunud leida kohalikult tööjõuturult. "Seda kinnitavad nii iduettevõtete asutajad kui ka numbrid – start-up-viisaga Eestisse tööle tulnud töötajate haridustase on idusektori keskmisest kõrgem," märkis Peeterson.
Peeterson lisas, et 2506 euro suurune keskmine brutokuupalk on pea kaks korda kõrgem Eesti keskmisest palgast.
Startup Estonia teatas, et start-up-viisat kasutanud iduettevõtted on Eesti riigile maksnud selle aasta kolme kvartaliga 12 miljonit eurot tööjõumakse, sh välismaalaste asutatud iduettevõtted on tasunud 2,1 miljonit eurot tööjõumakse.
547
viisat ja tähtajalist elamisluba on tänavu kolme kvartaliga väljastatud töötajate värbamiseks ja idufirmade asutamiseks Eestisse.
Selle aasta kolme kvartaliga väljastati start-up-viisa programmi kaudu töötajate värbamiseks ja iduettevõtete asutamiseks Eestisse 547 viisat ja tähtajalist elamisluba. Kõige populaarsemad riigid töötajate värbamiseks Eesti iduettevõtete seas olid Venemaa, Ukraina ja Brasiilia. Iduettevõtete asutajaid on aga Eestisse tulnud eelkõige Indiast, Iraanist ja Venemaalt.
Kriis raskendas värbamist
Kui selle aasta teises kvartalis oli iduettevõtete värbamisplaanides selgelt näha globaalse koroonaviiruse kriisi mõju, siis kolmandas kvartalis on toimunud teatud taastumine. Selle aasta esimeses kvartalis oli iduettevõtetes töötamiseks väljastatud 108 viisat, teises kvartalis 55 viisat ja kolmandas kvartalis väljastati 92 start-up-viisat.
Eesti iduettevõtete töötajatest 27% on praegu välismaalased, kes panustavad eelkõige rahvusvahelisse äriarendusse, tehnoloogia loomisesse aga ka Eestis loodud toodete ja teenuste globaalsesse müüki ja turundusse. Peeterson tõi välja, et Eesti idusektori arengu jätkumiseks tuleb keskenduda muu kõrval ka teaduspõhisuse senisest suuremale väärtustamisele, kaasates idusektorisse rohkem teadlasi ja soodustades teaduse kommertsialiseerimist.
Alates start-up-viisa programmi loomisest 2017. aastal on start-up-viisa abiga Eestis asutatud 239 iduettevõtet ehk üle 20% Startup Estonia andmebaasis olevatest iduettevõtetest.
Välismaalaste asutatud iduettevõtted annavad Eestis praegu tööd 264 inimesele ja nende kogukäive ulatus selle aasta kolme kvartaliga 19,3 miljoni euroni, kasvades 65% võrreldes aasta varasemaga. Suurima käibega ettevõtted olid Pridegamesstudio (5,4 miljonit eurot), SaleMove (2 miljonit eurot) ja Mobinner (2,1 miljonit eurot).
2017. aasta jaanuaris käivitatud start-up-viisa programm võimaldab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikel Eesti iduettevõtete heaks töötada, olemasolevaid iduettevõtteid siia kolida või Eestis uusi asutada. Viisaga kaasnevate hüvede kasutamiseks peab seda sooviv ettevõte saama siseministeeriumi kokku kutsutud start-up-komitee hinnangu, kas firma vastab seaduses välja toodud iduettevõtte definitsioonile.
Startup Estonia ühendab ja toetab Eesti iduettevõtjaid. Startup Estonia on riiklik programm Eesti start-up'ide ökosüsteemi arendamiseks, andes tõuke iduettevõtete tekkimiseks ja rahvusvahelisteks edulugudeks saamiseks. Startup Estonia programmi viib ellu KredEx.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri
SIIT!
Seotud lood
Eesti idufirmade käive on tänavu kasvanud enam kui poole miljardi euroni, samas kasvu tempo on koroonakriisi tõttu selgelt aeglustunud.
2021. aasta sügisel avatakse Jõhvis täiskasvanutele praktilist täiendharidust pakkuv tehnoloogiakool, mis aitab vähendada üha kasvavat nõudlust tarkvaraarendajate järele.
Idufirmad ja investorid tahavad välistööjõudu piiravate muudatuste ära jätmist või erandeid.
Startup Estonia uueks juhiks sai üritusturundusagentuuri Orangetime Event endine tegevjuht Eve Peeterson. Startup Estonia pikaajaline juht Maarika Truu suundus lapsehoolduspuhkusele.
Mainor Ülemiste AS ja Europark käivitasid Ülemiste City’s uudse tehnoloogiaga parkimislahenduse, mis kärbib tühjade parkimiskohtade arvu 30% ning säästab sellega nii linnaruumi, elanike tervist kui raha. Europarki juhi sõnul saab süsteemi laiendada kogu Tallinnale.
Hetkel kuum