MeetFranki juht ootab tehnoloogilist arenguhüpet, ent kardab virtuaalreaalsust

Peagi ei ole ilmselt veider igapäevaselt Stockholmis või Helsingis tööl käia või päevaks Berliinist läbi hüpata, arvas Holm. Hyperloop ja muud arendused muudavad lisaks meie argipäevale oluliselt ka meie tööelu, oli Holm veendunud. "Ma ootan seda hetke, kus reisimine ei ole enam selline ettevõtmise projekt, vaid sa mõtled: „Ma lähen käin Berliinis ja tulen tagasi!”. See annab nii palju vabadust. 10–20 aasta pärast võiksime seal olla."

Lisaks arvas Kaarel Holm, et just esmaspäevad on head indikaatorid karjäärialases rahulolus. „Kui uue töönädala algus tuleb raskelt, vastumeelselt ja kirjeldad seda pigem n-ö sinise esmaspäevana, siis pole see kindlasti normaalsus, millega leppima peaks," sõnas Holm sTARTUp Dayle antud intervjuus.

Küsimustele iduettevõtluse, juhtimise, värbamise ja tulevikutehnoloogiate teemal vastab Kaarel Holm:

MeetFrank aitab leida uue töö. See on see, kuidas laps seda mõistaks. Me ehitame toodet, mis aitab karjääris edasi liikuda. Mitte ainult töö leidmine pole oluline, vaid ka tööturuinfoga kursis olemine.

Me proovime seda defineerida nii, et meie pakkumised aitavad tõsta enesekindlust. Pole vaja ilmtingimata leida uut tööd, vaid saada aru, kas see positsioon, kus sa elus oled, on hea või mitte. Kui me saame sellega hakkama, siis me oleme õnnelikud. Oleme selgelt talendi poole suunatud lahendus, mitte vastupidi.

Jah, ma olen sinuga täiesti nõus. Mida kauem sa oled ühes kohas, seda rohkem hakkad mõtlema, kas tingimused on head ja mis veel väljaspool on. Sa vaatad, oled kursis ja saad aru, et koht, kus sa oled, on väga hea. Me ei tahagi, et inimesed tingimata töökohta vahetaks.

Teine oluline asi on see, et people do things when the opportunity arises ehk inimesed tegutsevad siis, kui võimalus ennast ilmutab, aga kui sa karjäärialaselt pole seal infoväljas, siis opportunity never comes ehk võimalust ei tekigi, need lihtsalt lähevad sinust mööda. Nagu sa ütlesid, said Ridangosse tööle tänu MeetFrankile. Tõenäoliselt, kui tuleb mingisugune väga huvitav ja sinu väärtustega sobiv pakkumine, siis sa kandideerid, isegi kui oled Ridangos väga õnnelik.

Meil on hästi huvitavat statistikat, mis erineb palju tavaliste tööportaalide tööle kandideerimise statistikast. Meie keskmine kasutaja teeb üks-kaks kandideerimist aastas. Seda on üsna vähe ja see näitab, et sa kandideerid siis, kui sul on huvi ja asi sind kõnetab. Alati on 10% kasutajabaasist aktiivsed tööotsijad, kes teevad viis kandideerimist päevas. Kui sul on ikka väga tööd vaja, siis sa ka kandideerid viite kohta.

Analüüsivõime – kõige olulisem omadus. Loomulikult järgneb sellele töökus, rutiinitaluvus ja otsustuskindlus, aga kõige olulisem on analüüsivõime. Vaadates, kuidas me ise inimesi hindame, siis kõige olulisem kriteerium on see, et see on täiesti okei, et inimesed eksivad või feilivad. Me eksime koguaeg, proovides erinevaid asju. Määravaks saab see, kuidas me käitume või mida õpime nendest tegevustest.

Kas me suudame neid piisavalt analüüsida ja kurssi korrigeerida? Üldjoontes oleme näinud, et need inimesed, kes ei saavuta edu, ei tunnista ka oma vigu. Seetõttu ei suuda nad sellest midagi õppida, et olla järgmine kord viga parandades tugevamad.

Start-up´i tegemine on selline trial and error protsess. Me katsetame sadu asju, aga sellest ehk 10% töötab nii, nagu me tahaks. Ma ei ole elus kordagi näinud kohe toimivat out of the box ehk kastist välja lahendust. Ja kui see isegi töötab, siis mitte oma täieliku potentsiaaliga.

Rääkides tootearendusest, müügist, ettevõtte opereerimisest – kui sa oskad analüüsida ja olla enesekriitiline, siis sa suudad sealt väga hästi edasi liikuda. Kui sa aga tõmbad ennast blokki, siis on mäng läbi.

Mul on olnud erinevaid mentoreid, inimesi, kellega ma aeg-ajalt suhtlen. Viimasel ajal on nad olnud küll meie enda investorid, kes täidavad mingi piirini ka mentori rolli. Ma arvan, et see on erakordselt oluline, et sa saad kellegagi oma ideid põrgatada. See aitab sul natukene selgust luua, annab sulle selgema pildi ja teise vaatenurga, aidates mõtteid paremini struktureerida.

Eriti hea on see, kui too inimene on teinud ise sarnase protsessi läbi ja oskab tuua näiteid enda kogemusest. Ma soovitan kõigile mentoreid. Me proovime teha seda ettevõtte sees või leida erinevatel tasemetel inimestele mentoreid. Kui sa oled first time founder ehk esimest korda idufirma asutaja rollis, siis mentorid on must-have.

Täpselt.

Suurimad võidud on ikkagi seotud MeetFranki ökosüsteemiga. Alustades esimesest positiivsest tagasisidest ja esimest korrast, kui kasutaja kirjutas, et ta leidis meie kaudu töö.

Võite saab vaadelda nii raha tõstmise ja ettevõtte suuruse kasvu tasemel, aga emotsionaalselt ja isiklikult on minu jaoks kõige suurem võit see, kui nägin kogemata inimest meie toodet ühes kohvikus kasutamas. See on olnud emotsionaalselt kõige suurem võit! Sa näed, kuidas keegi sinu loodud asja kasutab.

Kui me räägime MeetFrankist kui ettevõttest, siis see tiim oma tänase struktuuriga on kiiduväärt. Inimesed, kultuur ja mõttemaailm – see ei ole tulnud nii lihtsalt, kui me esialgu lootsime, aga täna see dünaamika ja tempo, millega me liigume, on suurepärased.

Oma isikliku kogemuse pärast uskusin, et inimesi, kes ei ole karjääriga 100% rahul, on veel, aga samas pole olukord nii hull, et nad julgeks riskida või tahaks midagi muuta. Selline sisemine põlemine ja usk, et neid inimesi on tegelikult palju, motiveeris mind.

MeetFrank on selles mõttes huvitav projekt, et kui sa tavaliselt ehitad ja arendad toodet, siis sa ei tohi mitte kunagi ehitada seda enda järgi. MeetFrank on aga erand, sest me ehitasime toodet iseendale. Me küsisime iseendalt, olles veel 3 kuud tagasi korporatsioonis palgatööl, millist toodet me tahaks kasutada. Me ehitasime seda toodet iseendale, oma visiooni järgi ja lihtsalt lootsime, et seda usku ja maailmapilti toetavad teisedki inimesed.

Tänases olukorras me kardame teadmatust. On teatud protsessid, mida me ei saa kontrollida, rääkides COVID’ist. See lööb kõik su plaanid sassi. Me korra nägime väga järsku turulangust. Täna me näeme seda mingi piirini uuesti. Me kardame asju, mida me ei saa ise kontrollida. Kõik muu on ületatav.

Sellised olukorrad on kõige raskemad. Mida me teeme, on see, et oleme täna palju konservatiivsemad, kui me varem olime. Hoolitseme selle eest, et meil oleks piisav puhver selliste aegade üleelamiseks ja et meie ärioperatsioonide efektiivsus oleks midagi muud, kui ta oli varem. See loob kindlustunde, et isegi kui midagi väga radikaalselt muutub, siis meil on piisavalt palju aega, et sellega kohaneda. Meil on ärioperatsioonide protsessid, mis vaatavad pikemaajaliselt ette ja loovad kindlust.

Jah. Kõige hullem asi ongi teadmatus. Kui su inimestel või tiimil tekib teadmatuse tunne, hirm või kõhklus tuleviku suhtes, siis efektiivsus ja kogu vibe muutub suhteliselt halvaks. Nii selle, kui ka eelmise kriisi ajal oli meie põhiline fookus selge kommunikatsioon, et järgmised 12 kuud on sul töö olemas. Olenemata, mis ümberringi toimub, isegi kui kogu majandus jääb seisma.

See kindlustunne aitab inimestel teha õigeid otsuseid ja mitte vaadata lühiajalist pilti. Pikas perspektiivis võidavad need, kes mitte ei proovi tänases olukorras ellu jääda, aga suudavad teha ettevalmistusi selleks hetkeks, kui turg hakkab jälle taastuma.

Ettevõtte juhina õpin kindlasti seda, kuidas kommunikeerida ja inimesi juhtida. See on põhiline õppekoht – kuidas olla seal parem. Eks selle kriisiga on sellist alandlikkust ka juurde tulnud, mida varem oli natukene vähem. Tiimi ja inimeste juhtimine on suur väljakutse.

Jah, eks inimeste ja organisatsiooni juhtimine olegi ju tegelikult täiesti omaette eriala ning kunst, mida saab õppida ülikoolis.

(Naljatledes) Jah, kui oleks kümme aasta tagasi teadnud, et täna sellist asja vaja läheks, siis oleks õppinud ülikoolis äkki hoopis midagi muud.

Loomulikult MeetFrankiga seotud asjad. MeetFrank ise, siis erinevad tööriistad statistika jaoks, Tabloo ja Mixpanel, Google Analytics. Kõige suurema osa oma ajast ma veedan Gmailis ja Slackis. Confluence. Figma. Uudisteportaalid. Need on põhilised asjad. Numbrid ja kommunikatsioon.

Loodetavasti tegeleme suuresti sama asjaga nagu täna, aga hoopis suuremal skaalal. Eelkõige üle Euroopa, üle maailma. Meie visioon näeb ette ka natukene sügavamale liikumist selles ahelas. Kui me vaatame oma viie aasta plaani, siis näeme seal päris palju teenuseid, mida pakkuda.

Viie aasta pärast näeme ka seda, et me ise palkame inimesi ja shuffle’ime neid ringi, nad on MeetFranki palgal ja töökoha vahetus ongi lihtsalt ühe kliki kaugusel.

Tegelikult see projekt tuleb sellest, et enne kriisi me alustasime relocation work marketing’i (ümberasumine - toim) kampaaniaga, mis tänaseks on muutunud remote work (kaugtöö - toim) kampaaniaks.

Me näeme kaugtöös seda, et juriidiline pool ei tule järgi. Ütleme, et sa töötad Eestis, aga tahaksid kaugtööna teha tööd Berliini ettevõtte jaoks. Neil on hästi raske Eestis elavale inimesele palka maksta, sest kulu on suur, lisaks sul tekib probleeme sellega, kui sa ei saa kohalikust ettevõttest palka. Kui sa oled Berliinis ega saa kohalikust ettevõttes palka, siis su krediidireiting on null ehk siis sa ei saa korterit rentida. Seega lahendamist vajavaid väljakutseid on.

Täna ma ootan tulevikult seda, et meie elu läheks normaalsesse rütmi tagasi. Aga, kui jätta see kõrvale, siis tehnoloogia areng tekitab minus elevust. Kui me vaatame seda viimase 20 aasta kõverat, kuidas tehnoloogia on meie elusid muutnud, siis teoorias peaks meil olema eksponentsiaalne kõver ülesse ja see tehnoloogia pealetung meie igapäeva toimetustesse ja äriprotsessidesse peaks veelgi kiirenema.

Üks sellest on roheenergia, aga teine on ka igasugused transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna lahendused. Hiljuti oli esimene Hyperloopi test, mille pardal olid ka inimesed. Kogu meie transpordisüsteem, lendamine ja muu on küll väga suur innovatsioon, aga tegelikult 10–15 aasta pärast võiks olla meie maailmas ringi liikumine kordades lihtsam ja kiirem. See on väga põnev. Me ei ole enam nii paiksed, kui täna oleme.

Täpselt! Kasvõi Tallinn-Helsingi tunnel, et sa saaksid käia Helsingis. Ma ootan seda hetke, kus reisimine ei ole enam selline ettevõtmise projekt, vaid sa mõtled: „Ma lähen käin Berliinis ja tulen tagasi!”. See annab nii palju vabadust. 10–20 aasta pärast võiksime seal olla.

Mida ma kardan samal ajal on virtuaalreaalsuses pealetung ja see, mida see meie ühiskonnaga teha võib. See, kui meil tekib hästi palju erinevaid paralleelmaailmu, mida saad ise kontrollida ja sinna ära uppuda. See on natukene hirmutav. Eriti kui oled vaadanud Netflixi ja Black Mirrorit. Me pole sellest üldse nii kaugel. See on hästi lihtne lähedal olev ahvatlus.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!