Kuidas nutikate testide abil ettevõtte kasvult pidurid maha saada?

Liikluses läbime teekonda jälgides kindlaid liiklusmärke ja reegleid, et õnnetust ei juhtuks. Innovatsiooniprotsessi saab läbida täpselt samamoodi, jälgides kindlaid märke, reegleid ja etappe, et minimeerida edu ja kohalejõudmise juhuslikkust. Õnnetus selles kontekstis on ressursside oluline raiskamine väheste oskuste ja teadmiste tõttu. Kui märgid teel on tundmatud või on hoopiski satutud valele teele, on ebaedu reeglina garanteeritud.

Innovatsiooni juhtimist ettevõttes defineeritakse sageli kui innovatsiooniprotsessi teadlikku kujundamist. Aga kuidas seda teadlikult kujundada? Hüpotees ja probleemi tajumine on meil tekkinud kas kogemusliku tunnetuse, vaatluse või kogutud info käigus. Et teada saada, kas esialgsel ideel on potentsiaali, tuleks läbida kaheetapiline validatsioon ehk testimine.

Esiteks tuleb valideerida ehk testida, kas meie sõnastatud probleem sellisel kujul eksisteerib ja teiseks, kas meie poolt pakutav lahendus on see, mida sihtrühm ootab.

Seega, protsessi alguses tuleb ennekõike leida kinnitust järgnevatele küsimustele: kas probleem, mida me ise ettevõtluses tunnetame, reaalselt eksisteerib; kellel on see probleem ja kui palju neid on (turu maht); kas meie pakutav lahendus on see, mida sihtrühma esindaja kasutaks; kas sihtrühma esindaja on valmis seesuguse lahenduse eest maksma (milline on ärimudel?) ning kas meil on olemas ressursid, et pakkuda ootustele vastav lahendus.

Vastuseid on võimalik leida minimaalsete kuludega, disainides innovatsioonieksperimente. Enne piisavate tõendite ja andmete kogumist ning analüüsi, kas ideel on jumet, ei tohiks investeerida reaalse lahenduse (toote või teenuse) väljatöötamisse. See on reeglina suur investeering ning ilma eelneva kaheetapilise testimiseta võib see rahaline investeering osutuda puhtal kujul kuluks ehk „raha põletamiseks“.

Innovatsioonieksperimendid, mida selleks kasutada, on näiteks antropoloogiline vaatlus, maandumislehega e-mailide kogumine, A/B testimine, prototüübiga valideerimine, ühisrahastusplatvormil valideerimine, avalike andmete analüüs online-tööriistadega, validatsiooni intervjuud, URL’i jälgimine, klientidega koosloomine.

Innovatsioonieksperimendid on eksperimendid just seetõttu, et me alles otsime vastuseid. Nende abil on võimalik edu juhuslikkust oluliselt vähendada. Teadlik ebaõnnestumine (tõendusmaterjali leidmine, et hüpotees ei pea paika) on väga hea tulemus. Kogutud andmete põhjal saab kujundada n-ö haritud arvamuse, et juhtimisotsused muudatuste tegemisel ning uute toodete ning teenuste arendamisel oleksid põhjendatud ning andmetel põhinevad.

Nagu innovatsiooniprotsessi guru Thomas Alva Edison on öelnud: „Tulemused! Ma olen saavutanud väga palju tulemusi. Ma tean mitut tuhandet asja, mis ei tööta!“ Teadlikult innovatsiooniprotsessile lähenedes õnnestub leida ka see üks(sarvik), mis töötab.

Antropoloogilise vaatluse käigus jälgitakse, kuidas inimene toodet või teenust kasutab, millised on tema probleemid ja ootused. Näiteks vaatlesid Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAK) antropoloogid Proto Avastustehases, kuidas tavainimesed nende loodud virtuaalreaalsuse mänge mängivad. Tagasiside põhjal oli võimalik teha toode ja teenus kasutajale oluliselt paremini arusaadavamaks, enne, kui toode suurema auditooriumi ette toodi.

Maandumislehega on võimalik edukalt testida esmast huvi toote või teenuse vastu, ilma seda reaalselt välja arendamata. Esmane maandumisleht on võimalik luua tasuta või minimaalse kuluga. Toote või teenuse väärtuspakkumist sihtgrupile tutvustades saab küsida, kas lehekülastaja on huvitatud näiteks teada saamast, kui toode turule jõuab, soovib ta olla esimeste kasutajate hulgas või näiteks testrühmas.

Kui kasutaja jätab oma kontakti, reeglina e-maili aadressi, on võimalik selgelt tuvastada huvi. Tööriistu maandumislehe loomiseks on palju, näiteks Voog, Wix, Wordpress. Maandumislehe üldist liiklust saab analüüsida Google Analytics tööriistadega.

A/B testimise käigus luuakse näiteks kahe erineva kujundusega koduleht. Seeläbi saab testida kujundust ja kasutajamugavust – kumma lehega näeb paremaid tulemusi kasutajate hulgas ja miks. Milline sõnastus kõnetas, milline kujundus oli arusaadav.

Prototüübiga saab testida lahendust, kui arendatatav toode või teenus kliendile arusaadaval kujul nähtavaks muudetakse. Seda saab teha näiteks 3D-printeri, 3D-kujundusprogrammi, paberi või pliiatsiga, disainides esmased mitteaktiivsed ehk staatilised ekraanivaated (ilma töötava koodita), et nende põhjal kasutajalt tagasisidet koguda.

Lahenduse valideerimist ei tasu kindlasti mitte alahinnata. Me võime küll tuvastada probleemi, kuid õige ja töötava lahendusega välja tulemine eeldab samuti potentsiaalsete kasutajatega koostööd ja tagasiside pidevat kogumist terve arendusperioodi vältel.

Validatsiooni intervjuu koostamisel tuleb olla väga teadlik küsimuste sõnastamisel. Kui küsime tagasisidet oma ideele kui maailma parimale mõttele, siis arvatavasti saamegi seda tagasisidet, mida tahame kuulda. Mitte seda, mida meil vaja on teada. Ennekõike tuleb küsida õige sihtrühma esindaja käest:

1. Millised probleemid Sul on seoses...... (näiteks mõne äriprotsessi läbiviimisega, tarkvara kasutamisega või igapäevase toimingu tegemisega – küsimus oleneb eelnevalt defineeritud võimalikust probleemist ja hüpoteesist, mis on tekkinud)?

2. Millal Sul see viimati oli? Kui tihti see probleem esineb?

3. Kuidas Sa selle tookord lahendasid?

4. Kui palju olid nõus lahenduse eest maksma?

5. Kas Sul on veel probleeme, mis on sellega seotud?

Kasuliku materjali küsimuste disainimiseks saab alla laadida näiteks Board of Innovation lehelt.

Avalike andmete analüüs online-tööriistadega võimaldab koguda esmased andmed probleemi ja lahenduse testimiseks ning turu analüüsiks arvuti tagant lahkumata. Praegusel ajal on kümneid tööriistu, mis on arendatud konkreetselt turu olukorra kaardistamiseks ning annavad reaalajas infot trendide ning oluliste mõõdikute kohta.

Explodingtopics analüüsib tõusvaid trende, Soomes arendatud Futures Platform annab sisendit pea kõikide valdkondade kohta – kuhu suunas liiguvad tööstused, makromajandus ja tooteinnovatsioon ning seeläbi ka ühiskond tervikuna. Think with Google tööriistakast aitab analüüsida uusi turge ja reaalaja andmeid tarbijakäitumise kohta, kasutades otsingumootori lõputuid suurandmeid.

Google Keyword Planner, Ahrefs ja Semrush on digiturunduse tööriistad, mis võimaldavad põhjalikult analüüsida populaarseid märkusõnu ja ka konkurentide tegevust. Facebooki Audience Insight võimaldab tuvastada huvigrupid demograafiliste näitajate järgi, Facebook Ad Library näitab konkurentide väärtuspakkumisi ja reklaamsõnumeid sihtrühmale. Answerthepublic lehekülg aitab meil mõista, millistele küsimustele sihtrühm otsinguid tehes vastuseid leida soovib ehk mis on nende täpsem probleem või murekoht.

Nimetatud rööriistu kasutades on võimalik kaudselt hinnata ühe kliendi saamiseks tehtavaid kulutusi, ühe kliendi eluea väärtust ja seeläbi ka uue ärimudeli jätkusuutlikkust. Rusikareegel on, et ühe kliendi saamiseks tehtavad kulutused peaksid olema vähemalt kolm korda väiksemad, kui kliendi eluea väärtus.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!