Investor Kristi Saare: 10 aastat tagasi tundus ka sõna ettevõtja hirmutav

Pea kümne aastase kogemusega investor Kristi Saare selgitas sTARTUp Dayle antud intervjuus. mis põhjustel on plahvastuslikult kasvanud huvi investeerimise vastu, milline on seis rahatarkusega meie haridussüsteemis ning millised on levinud hoiakud kauplemise suhtes.

Ta kommenteeris, millised isikuomadused peaksid investeerimisega tegelemiseks olema, mis on need põhimõtetted, mis aitavad investeerimisega alustada ja pikaajalist edu saavutada ning selgitas ka investeerimisteekonnal valitsevaid karisid.

Arvan, et elame jätkuvalt tehnoloogiasektori hiilgeajal. Koroona tõttu tehti palju asju sunniviisiliselt ära. Õpetajana nägin, et tehti ära digipööre, mida oldi aastaid planeeritud. Ent sunniviisilise digimaailmasse kolimisega tuli välja ka palju asju, mida annaks teha paremini. See loob võimaluse muutusteks ja paremateks lahendusteks.

Siin on hästi mitu asja koosmõju avaldanud. Esiteks olid koroonakriisi tõttu inimesed kodus ja neil ei olnud oma ajaga ja kohati ka rahaga midagi teha. Teiseks oluliseks põhjuseks on fintech-sektori areng. Klassikalised pangad on tavaliselt väikeinvestorile pakkunud väga keerukaid ja kalleid tooteid ‒ väikeste summadega ei olnudki võimalik investeerimist alustada. Aja jooksul on aga tulnud mitmeid kauplemisplatvorme, nagu näiteks Robin Hood, kus inimene saab alustada kas või kümne dollariga.

Asi ei ole ju selles, et inimesed ei tahaks investeerida. Investeerimisteemadel vesteldes tuuakse tavaliselt probleemina välja, et pole piisavalt raha ja see on kõik liiga keerukas. Kui mina aastaid tagasi investeerimisega alustasin, siis kas või Balti börsil mõistlike tehingutasudega aktsiate ostmiseks pidi sul olema vähemalt viissada eurot. Nüüd saad Balti börsil osta näiteks ühe Tallinki aktsia ilma igasuguse teenustasuta.

Ligipääsu lihtsus kutsub ka sõpru ja lähedasi investeerima. Tänu fintech-sektori arengule on turule tulnud ka erinevad mugavustooted, näiteks pangatoodetest LHV kasvukonto või Swedbanki roburi fondid, mis omakorda teevad tavainimesele investeerimise lihtsamaks: sõlmi püsikorraldus ja raha hakkabki kasvama.

See on märkimisväärne probleem, mida tegelikult väga suurte jõududega ka lahendatakse. See on ajalooline probleem ‒ võrreldes Soome ja Rootsiga ei olnud meil 50 aastat kapitalistlikku süsteemi. Meie vanemad ei ole ju sageli erinevaid finantstooteid kunagi kasutanud, nõukogude ajal investeerimiskogemusi keegi koguda ei saanud ja seetõttu ei olnud ka võimalik seda lastele edasi anda.

Tänaseks oleme aga jõudnud selleni, et meil on neli eestikeelset investeerimisraamatut alustajatele. Samuti on meil juba mitu eesti keeles kirjutatud raamatut õpilastele, ka lasteaialastele ja teismelistele. Rahandusministeerium suunab meid tegelikult väga suurte jõududega rahatarkuse poole ‒ ettevõtlusõpe ja rahatarkus on üha rohkem lasteaedade, algklasside ja gümnaasiumiklasside õppekavades esindatud.

Siinjuures on oluline, et kõigi noorteni jõudmiseks on igas koolis klassi ette vaja rahatarka õpetajat ja see võtab aega. Positiivne on aga see, et rahatargaks soovivad saada eri vanuses inimesed, mis võimaldab neil omakorda oma lastele rahaga ümber käimist õpetada ja rahatarkust tutvusringkonda süstida.

Nii et probleemi lahendatakse mitmetel ühiskondlikel tasanditel, aga kõik võtab aega. Oluline on seegi, et huvitatud noored, koolid ja lapsevanemad ise algataksid investeerimisteemalisi huviringe. See loob nii kogukonna kui tagab infoleviku.

Siin tuleb kindlasti ära mainida, et kauplemine ja investeerimine on pisut erinevad asjad. Kümme aastat tagasi tundus kummaline ka sõna vabakutseline, sõna ettevõtja on ka paljudele hirmus. Paljud asjad, mis on alguses võõrad, panevad inimesi kahtlema ja pelgama.

Ka meediale meeldib negatiivseid asju võimendada. Kui keskmiselt iga kümne aasta tagant leiab aset börsikrahh, on taas võimalus kirjutada dramaatilisi lugusid, kuidas keegi jäi kodust ilma või kellegi portfell lendas õhku. Raha on kahtlemata emotsionaalne teema. Kui hakkasin rahast ja investeerimisest rääkima, küsis üks pereliige, kas ma ei karda, et keegi selle raha ära võtab, kui ma sellest nii avalikult räägin.

Olulised märksõnad on süstemaatilisus, distsipliin ja kannatlikkus ‒ need isikuomadused peavad olemas olema. Kauplemine võib lühiajaliselt hästi minna, aga kokkuvõttes ehitad sa portfelli kogu eluks. Tähtis on võime mõelda pikemas perspektiivis: kui panen praegu raha kõrvale, siis viiekümne aasta pärast saan sellest rahast ära elada.

Koroonakriis pani paljudel kannatlikkuse ja ka distsipliini proovile, eriti kui tuli miinuses portfelli pikalt vaadata. Olen investeerinud kümme aastat ja mulle tänaseni ei meeldi punased numbrid. Keegi ei taha ju raha kaotada, aga distsipliin on see, mis viib edasi.

Koroonakriisi ajal jagasime sõpradega kuvatõmmiseid, kelle portfell kõige hullemas miinuses oli. Sul ei olegi sellises olukorras muud teha kui ratsionaalselt mõelda, aga emotsionaalselt on ikka raske. Sel juhul tuleb kasuks eneseanalüüsivõime ja enesekontroll.

Kuidas mingi order töötab või mida mingi termin või suhtarv tähendab, saab ära õppida. Aga sinu enda käitumine on see, kus võib väga palju asju valesti minna. Selle vältimiseks peab oma mõtteviisiga pidevalt tegelema ja jooksvalt õppima.

Tegelikult on investeerimisteekonna alustamiseks olemas väga konkreetsed sammud, et mitte üle oma varju hüpata. Esiteks tuleb oma rahaasjad üle vaadata. Investeerida saad ainult seda raha, mis sul olemas on ja mida sa ei vaja muudeks kuludeks. Oluline on luua meelerahupuhver, et börsilanguse korral oleks seljatagune kindlustatud. Üldiselt, mida vähem on teadmisi, seda rahulikumalt ja konvservatiivsemalt tuleks alustada.

Samas ei ole mõtet ka enne pihta hakkamist kahtekümmet raamatut läbi lugeda. Suure tõenäosusega su teadmised alates kolmandast raamatust radikaalselt ei täiene. Teadmiste kinnistamiseks tuleks alustada madalate tasudega laiapõhjalistest indeksfondidest. Eestis on nendeks konkreetselt kolmanda samba pensionifondid, mis tänu tulumaksutagastusele võimaldavad investeerida "soodustusega”. Oluline on esimesed kümme või sada eurot ära investeerida ja algus ongi tehtud!

Esiteks, kui tahad ise pensionivara hallata, siis ei pea selleks pensionisüsteemist lahkuma. Tasub aega võtta mõtisklemiseks, miks näiteks ükski kohalikus investeerimiskogukonnas pildil olevatest inimest raha välja ei võtnud.

Olgem realistlikud: kui sa varem ei investeerinud, siis takistuseks ei olnud teise samba pensioniraha, vaid probleem oli milleski muus. Praegu kasutatakse pensioniraha pigem vabandusena. Nagu rääkisime, võib investeerimist alustada juba ühe euroga.

See on keeruline küsimus. Mõned investeeringud on teinud protsentides suurepärase tulemuse, ent olgem ausad, suur osa neist on puhas õnn. Näiteks tuli positiivne uudis ja aktsia hind hüppas või juhtusid kokku õige inimesega, kes andis hea soovituse. Parim investeering on ikkagi eluaegne raha paigutamine, päriselt teema endale selgeks tegemine ja vastavalt tegutsemine.

Sageli kardetakse mingitest superinvesteeringutest kõrvale jääada. Tegelikkuses on investeerimisvõimalused nagu trammid ‒ alati tuleb uus. Häid investeeringuid leiab igas varaklassis ja neid tuleb pidevalt peale. Peamine on olla õiges kohas ja kindlustada, et vajalikul hetkel oleks piisavalt vaba raha investeerimiseks.

Peamine soovitus on alustada kohe, mitte jääda “parimat” või “täiuslikku” investeeringut ootama. Eelkõige mõjutab portfelli ehitamist see, palju raha alguses sisse panna. Tavainimese jaoks tähendab see eelkõige seda, et üritad säästa ja teisest otsast sissetulekuid suurendada, et oleks rohkem raha, mida investeerida. Kui väikeste summadega ei alusta, siis ei julge kunagi ka suurtest summadest unistada.

...

Ole kursis Eesti idufirmade uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!