Kliendi vaikimine pole reklaamija jaoks nõusolek

Nõusoleku puhul on oluline see, et seda saab anda ainult konkreetsele turustajale või selgelt välja toodud juriidiliste isikute grupile. See kehtib ka juhul, kui nõusoleku andmise vormis on välja toodud veebileht, kus inimene saab lihtsalt kontrollida, kellele ta reklaami saatmiseks nõusoleku annab.

Kindlasti ei saa tegu olla avatud nimekirjaga või ettevõtjate jagatud kontaktandmete andmebaasiga, kuna see tähendaks, et inimene ei saa reklaamiga nõustumise hetkel kontrollida, kellele tema kontaktandmeid ja mis eesmärgil jagatakse. Elektroonilise otseturustuse tegemise õigust ei teki samadel põhjustel ka siis, kui inimese kontaktandmed on avalikult kättesaadavad.

Eelneva nõusolekuta võib reklaamteateid saata juhul, kui selleks on õigustatud huvi. Õigustatud huvi tõendamine on aga mõnevõrra keerulisem, kuna ettevõtja peab iga kord tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse – kas reklaami saatmise eesmärk on õiguspärane? See tuleb eelkõige kõne alla juhul, kui reklaamisaatja ja -saaja vahel on varasem kliendisuhe ja saadetud reklaam on sarnasele tootele.

Sellisel juhul ei tohi teha ristturundust, kus reklaamsõnumeid saadab järsku sarnase toodetevalikuga ettevõte, kellega inimesel varasemat kliendisuhet ei ole. Lisaks sellele saab ettevõte kliendi elektroonilised kontaktandmed seoses toote müügi või teenuse osutamisega. Sellisel juhul võib ettevõtjal olla õigustatud huvi teaadaannete saatmiseks.

Ettevõtja peab aga kindlaks tegema, et isikuandmeid on kasutatud proportsionaalselt ehk sellel on võimalikult väike mõju privaatsusele. Ettevõtjal peab olema põhjust arvata, et inimene tõenäoliselt ei ole vastu endale nende konkreetsete turundusteadete saatmisele. Eelmainitud alustel on võimalik saata otsereklaami, kuid mõlema puhul tuleb siiski pidada silmas eesmärki ja isikuandmete kasutamise vastavust nendele eesmärkidele. Samuti on vaja anda inimestele lihtne võimalus reklaamist loobumiseks.

Mis on tähtis nii nõusolekuga kui ka nõusolekuta otseturustuse tegemisel, on inimese õigus loobuda sõnumite saamisest. Nõusolekut peab saama iga hetk tagasi võtta ning täpselt samamoodi peab nõusolekuta saadetavatest otseturustussõnumitest saama hõlpsasti loobuda.

Euroopa Komisjoni töögrupi hiljuti ilmunud juhiste kohaselt saab piisavalt lihtsaks loobumise viisiks lugeda eelkõige seda, kui nõusoleku andmine ja selle tagasivõtmine toimuvad samal viisil – näiteks meili teel linnukese klikkamise teel antud nõusoleku puhul ei saa eeldada, et inimene helistab nõusoleku tagasivõtmiseks reklaamisaatjale ja annab enda vastavast soovist teada.

Mõlemal juhul peavad reklaamisaatjad kirjeldama reklaamisaajale, kuidas ta saab loobuda reklaamsõnumitest ega tohi seda teha inimesele üleliia keeruliseks. Näiteks e-kirjades olev „Loobu tellimusest“ nupp on piisavalt selge ja lihtne võimalus otseturustusest loobumiseks, samas kui reklaamidest loobumiseks helistamine, eraldi e-kirja saatmine või muu sarnane toiming on andmesubjektile liiga koormav.

Nii reklaamist loobumise kui ka nõusoleku saamise ja õigustatud huvi kaalumisel tuleb eelkõige lähtuda põhimõttest, et inimesele peab üldreeglina jääma selge ja pidev kontroll selle üle, kes, kuidas ja millisel otstarbel tema isikuandmeid, sh nime ja kontaktandmeid, kasutab.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!