Uuring: idud on mõjutanud positiivselt traditsioonilisi ettevõtteid, muutes need paindlikumaks

Jagasime küsitlust nii enda kui oma partnerite kanalites ja seetõttu vastasid küsimustikule väga erinevatest ettevõtetest ja valdkondadest pärit inimesed. Koondasime meile jagatud arvamused kokku, et anda lühike ülevaade hetkeseisust.

Enamuse küsitluses osalenute hinnangul on kriis mõjunud majandusele halvasti. Lausa 56% küsitlusele vastanutest arvas, et majandus muutub järgmise aasta jooksul halvemaks ja vaid 9% lootis, et järgmise aasta jooksul taastub majandus kriisieelsesse seisu.

Tarbimis- ja säästmisharjumusi kommenteerisid inimesed järgnevalt: „Olen alati jälginud, et igakuiselt tekiks ka sääste. Ma väga ei karda – eks näis, mis saab. Usun, et lähitulevikus võib küll majanduse tervis halveneda, kuid pikas perspektiivis rahuneb kõik. Hirmuks oleks põhjust, kui mul oleks kohustusi, näiteks lapsed ja suured laenud.“

Analoogne vaatenurk kumas läbi paljude küsitluses osalenute vastustest, ehk valdav enamus valimist ei olnud oma rahaasjades kriisist ajendatult suuri muutusi sisse viinud. Trendidena toodi siiski välja raha kogumine, investeeringutesse suunamine ja võlgade likvideerimine.

Töökohtade stabiilsuse osas olid mitmed vastajad positiivsemalt meelestatud kui majanduse seisu osas. Arvamus töökohtade stabiilsuse kohta jagunes peaaegu võrdselt – 39% vastanutest tundis, et kriis mõjutas nende töökohta negatiivselt ja 41%, et kriis ei toonud endaga kaasa märgatavat muutust. Väiksem hulk inimesi leidis, et kriisil oli nende töökohale positiivne mõju. Edukatest ettevõtetest ja ärisuundadest toodi välja e-kaubandus, infotehnoloogiasektor ja ravimitööstus, lisaks kodune meelelahutus, digiverifitseerimine, videosuhtlusplatvormid, kullerveod, toidutootmine ja ehitussektor.

Selle aasta edukaimad start-up´id peaksid vastanute hinnangul tegelema e-kaubanduse, kulusid optimeerivate automaatlahenduste ja üldiselt tarkvarale tuginevate teenustega. Ellu jäävad paindlikud ja need, kes oskavad kriisi enda kasuks tööle panna. Hetkel ei tundu start-up´id inimeste jaoks kutsuva töökohana ja usaldus suurettevõtete vastu on kõrgem.

Enimlevinud vastus sellele, mida start-up-ettevõtlus majandusele toob, on värsked ja innovaatilised ideed, lisaks konkurents ja koostöövõimalused suurettevõtetele. Kaudne positiivne mõju on ka inspireerivad edulood ja näiline lihtsus, mis võib innustada ka teisi inimesi ettevõtlusega tegelema. Lisaks loovad start-up´id palju uusi töökohti ja toovad mujalt riikidest tööle talente. Teenused on kvaliteetsed ja neid valideeritakse pidevalt.

Kuna start-up´id tegutsevad investeeringute najal ja enamus traditsioonilisi ettevõtteid omakapitali või laenu baasil, siis on traditsioonilisel ettevõttel olulisem riske maandada. Start-up´id tegutsevad jälle seeläbi kiiremini ja riskide maandamise väiksem olulisus aitab neil paindlikumana püsida, erinevaid mõtteid testida ning kiireid muudatusi sisse viia. Start-up-maailm on mõjunud positiivselt ka suurematele ettevõtetele, muutes need paindlikumaks.

Küsitlusest peegeldus, et start-up-maailma kultuuri kuvand on positiivne. Inimesed tõid kirjeldavate märksõnadena välja kokku hoidmise, usalduse ja usu, inimeste/töötajate hindamise ja kliendipõhise lähenemise, sealhulgas disainmõtlemise. Startupindus on demokraatlik lähenemine ettevõtlusele – suurem hulk inimesi saab ettevõtlusega tegelema hakata ja selleks ei ole vaja palju algkapitali. Inimkonna head mõttevälgatused ja geniaalsed ideed ei jää toppama selle taha, et ei oska või ei suuda. Lisaks maandab selline positiivne kultuur ja madal sisenemisbarjäär ettevõtlusega kaasnevaid hirme, eriti noortel.

Raha kaasamise kohta tundsid inimesed, et kuigi neil on liialt vähe informatsiooni, tundub hea idee korral see lihtne. Inimeste arvates on parimad viisid raha kaasamiseks elukutselised investorid, suurettevõtted, EstBAN ja muud äriinglid, Hooandja programm, inkubaatorprogrammid ning EAS, ühisrahastus, sõbrad ja perekond.

Eesti start-up-kogukonna ja toetussüsteemide abi osas ollakse positiivselt meelestatud. Täpselt pooled vastanutest tundsid, et praegune võrgustik on piisavalt hea. Suurtes ettevõtetes nähakse samuti väärtuslikke partnereid. Partnerlussuhete osas olid esikohal sõbrad ja tuttavad, kellel võiks tutvusringkonnas kasulikke tutvusi või soovitusi olla.

Kogukonnast toodi välja Tehnopol ja Elisa UP, vastava valdkonna arendajad, pankade innovatsiooniliidrid, kiirendid ja Startup Estonia. Praeguste ettevõtete seast, kes start-up´idega koostööd teevad osati välja tuua erinevaid telekommunikatsiooniettevõtteid nagu näiteks Elisa ja Telia ning pangandusettevõtteid (SEB, Coop Pank, Swedbank).

Eesti avalik sektor sai uuringus enamjaolt kiidusõnu – 72% vastanutest leidis, et Eesti riik on teinud piisavalt, et start-up-ettevõtlust Eestis edendada. Nõrkade kohtadena toodi välja, et haridusasutustes võiks innovatiivsusele rohkem tähelepanu pöörata, organiseeritud mentorprogramme läbi viia ja teatud tingimustel maksusoodustusi pakkuda. Ka vaimse toe pakkumine võiks olla tugevam.

Välistööjõu osas võiks riigipoolne toetus olla suurem. Hetkel on Eesti ka Valgevene tehnoloogiaettevõtete suunal väga passiivne, kuigi see oleks võimalik tuluallikas. Eesti ettevõtteid võiks rohkem turundada ka Euroopa Liidu turgudel ja julgustada osalema Euroopa Liidu start-up-ettevõtluse programmides.

39% inimestest on hakanud sel aastal rohkem majandusuudiseid lugema, seega on huvi teemade vastu tõusnud.

Küsitluse tulemustest selgus, et inimesed ei ole Eesti start-up-maastikuga väga hästi kursis. Ainult 8% kõigist vastajast arvas, et on teemaga väga hästi kursis. Samas ei saa öelda, et inimestel selle teema kohta huvi ei ole. 46% vastajatest sooviksid olla asjadega rohkem kursis ja saada start-up- maastiku kohta rohkem infot.

Probleemidena oli välja toodud näiteks kindla ja tuntud rubriigi puudumine, mis kajastaks Eesti start-up-maastiku tegemisi. Ise tuleb Facebookis või Linkedinis jälgida õigeid inimesi, et uudiseid kätte saada. Lisaks tuntakse, et liiga vähe infot on selle kohta, kuidas start-up´i alustada ning kuidas alustavatel idufirmadel üldse läheb. Rohkem kajastatakse juba suuri ja kogenud ettevõtteid.

Turundamise poole pealt tundub vastajatele, et Eesti start-up´id on tihti väga peidus, ehk nende tegemisi ei kajastata ega turundata Eestis ega eestlastele, vaid ainult välismaa turule, kuna seal on suurem haare ja võimalik rohkem kliente püüda. Ka case study’de ja eraisikute investeerimisvõimaluste kohta on vastanutel huvi. Info levib aga ainult teatud start-up-ringkonnas ja ei jõua ilma otsimata teisteni.