Tehisintellekti hakkab ohjes hoidma krattide seadus

Suurimat ohukohta näebki ministeerium otsuste läbipaistmatuses. Tehisintellekti puhul ei suuda tänaste teadmiste pinnalt isegi algoritmi koodi kirjutanud informaatik selgitada otsuse põhjuseid, kuna tegemist on iseõppiva ja edasiareneva süsteemiga.

„Algoritmi antud hinnang või tehtud otsus võib avaldada olulist mõju põhiõigustele sõltumata sellest, kas tegemist on iseõppiva või inimese määratud algoritmiga. Õigusriigi ülesanne on olla ettenägelik ja läbi loodava seadusraamistiku ennetada põhiõiguste tõsiseid riiveid,“ sõnas ta.

Väljatöötamiskavatsuse järgi on krattide loojatel edaspidi kohustus tagada, et krati tehtavad toimingud on kooskõlas kehtiva õiguse ja põhiõigustega ning hoida ära olukorrad, kus isikuandmete töötlemisel võib kratt hakata inimesi mingil põhjusel diskrimineerima.

Samuti peab olema inimesele üldjuhul teada, kui teise inimese asemel suhtleb temaga, töötleb andmeid või teeb nende põhjal otsuse n-ö kratt. Teadmatus, et inimese suhtes üleüldse algoritmilist süsteemi kasutati, ei anna talle võimalust vajadusel oma õigusi kaitsta.

„Kindlasti soovime hoiduda üle reguleerimisest ja innovatsiooni põhjendamatust pidurdamisest. Seadusandja peab tegelema vaid selliste algoritmidega, mille kasutamine on põhiõigusi silmas pidades probleemne,“ toonitas Härmand.

Selleks eristab väljatöötamiskavatsus kõrge riskiga algoritmilisi süsteeme, mille loomisele ja kasutamisele on ettenähtud erisused. Avalikus sektoris peetakse selle all silmas peamiselt neid kratte, mis teevad profiilianalüüsi ja õiguslike tagajärgedega otsuseid. Erasektoris aga selliseid süsteeme, millel kasutusviisidel on õiguslikud või sellega samaväärselt olulised tagajärjed, märkimisväärse varalise või mittevaralise kahju oht; oht elule või tervisele või mille tagajärgi ei saa inimesed mõistlikkuse piires vältida.

Tagasisidet väljatöötamiskavatsusele ootab ministeerium septembri lõpuks.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!