Aasta noor ettevõtja: teeme seda, mis on alles lahvatamas

Ligi kaheksa aasta jooksul on Krakul kasvanud ühe miljoni eurose käibeni ja loonud lahendusi rohkem kui sajale üleilmsele projektile, sealhulgas Starshipi pakirobotitele, Bikeepi tarkadele rattaparklatele ja WeCheer.io nutikatele õllepudeliavajatele.

Pärast keskkooli lõpetamist õppis Jaan Hendrik Murumets ühe aasta Tartu Ülikoolis IT-d ja mõistis siis, nagu paljud noored, et see pole päris õige ala. Seejärel asus ta õppima Tartu Kutsehariduskeskuses mehhatroonika eriala, kuid juba enne kooli lõpetamist kutsus Krakuli asutaja Markus Järve ta ettevõttesse tööle.

„Olin juba mõnda aega Krakuli töötanud, kui tundsin, et tahan ikka bakalaureuse ka ära teha,” selgitas Murumets sTARTUp Dayle antud intervjuus. „Seetõttu astusin TTÜsse elektroonika ja telekommunikatsiooni teaduskonda ning siis olid suured plaanid, et teen magistri ja doktori ka. Aga nii see siiski ei läinud ja olen nüüd viimased aastad kasvanud töö ja erinevate programmide käigus," võttis aasta noor ettevõtja ettevõtlusesse jõudmise teekonna kokku.

Ma soovitaksin uurida, mida on üldse võimalik teha, ja lugeda teiste inimeste kogemuste kohta. Kui ma kümme aastat tagasi keskkooli lõpetasin, siis mul ei olnud head ettekujutust sellest, milliseid töökohti olemas on. Nüüd on meil kõigil olemas üks suurepärane ristkülik, kust saab kogu maailma informatsioonile ligi ja see teeb valiku kindlasti lihtsamaks.

Kõige ausam on öelda, et ma teen neid asju, mis piiksuvad ja vilguvad. Kuna IoT on juba nii tavaliseks saanud, siis me ei mõtle sellest enam kui eraldi asjast, vaid millestki, mis on osa meie elust. Kui tartlane sõidab rongiga Tallinnasse, siis ta jätab oma ratta rongijaama ette rattaparklasse. See on tasuta ja väga loomulik asi, mida teha. Sama on iPhone’idega – alguses oli see midagi täiesti uut, kuid nüüd on muutunud lihtsalt telefoniks. Ehk siis oleme sellega nii harjunud ja ka laste jaoks on enesestmõistetav, et kõik on internetis.

Meil vist pole töökohta peale mehaanikainseneri, mida ma ei oleks täitnud. Aga mu lapsepõlvesõber ikka 100% asutas selle ja ma ei taha kelleltki mingit au ja kuulsust ära võtta. Küll aga oli Krakuli asutamise taga vajadus lahendada kellegi teise probleem. Ehk Krakul sai algselt asutatud selleks, et teha Bikeepile ja Threod Systemsile elektroonikat.

Neid on raske järjestada. Hirm number 2 on vedada alt pikaajalisi kliente. Aga kõige suurem hirm on ikkagi oma kolleegide altvedamine. Meil on praegu nii tore, pädev ja motiveeritud kollektiiv ning kõige hirmsam oleks see, kui ma teen midagi nii valesti, et see läheks kaduma. Ma tunnen hästi suurt moraalset vastutust kõigi, nii osanike kui ka iga kolleegi ees.

Ma just üleeile rääkisin Markusega (Krakuli asutaja) ja ta ütles, et ainuke viis läbi kukkuda on alla anda. Niikaua kui ma ise pingutan, annan endast kõik ja toon teisi endaga kaasa, ei saa ma läbi kukkuda.

Me pole kunagi investeeringuid otsinud ja alati on olnud tunne, et miks peaks keegi tahtma meisse investeerida. Me oleme siiani omaette pusides hakkama saanud ja nüüd alles on tekkinud tunne, et meil on midagi, millega saaks hästi kaugele minna. Muidugi aitaks, kui oleks rohkem raha ja eelkõige tarka raha ehk head nõu. Aga kuna investeeringu võtmine on kohati veel püsivam kui abielu, siis tuleks väga ettevaatlik olla.

Kindlasti oleme hakanud rohkem tähelepanu pöörama finantsjuhtimisele. Kevadel võtsime finantsid suurema luubi alla ja struktureerisime osa kuludest ümber. See ei ole eufemism sellele, et me inimesi lahti lasime. Vastupidi – meil jäid kõik inimesed alles ja ma olen väga uhke kõigi üle. See-eest mõistsime, kui oluline on saada kulud kontrolli alla ja teada täpselt, kuhu raha läheb.

Mulle hakkas mentordamine meeldima siis, kui ma veel ise juhendatav olin. Kõigil on oma unikaalsed kogemused ja just sellises keskkonnas hakkasin tundma, et äkki ma nüüd olengi ettevõtja, sest siiani on mu mõtted olnud õiged. See sisendas hästi palju enesekindlust.

Öeldakse ju, et juhi töö on päris üksik. Väga väheste inimestega saab rääkida ausalt nii, et nad sind samal ajal mõistaksid ka. Seetõttu on mentorlus tore – saad rääkida inimestega, kellel on sarnased kogemused ja kes mõistavad neid varjukülgi paremini. Ja ma usun, et meil kõigil on mentorid olemas, sest keegi ei tee üksinda ja eraldatult midagi.

Meil on tänase seisuga juba 17 inimest, kes kõik toimetavad ja teavad, mida ja kuidas on vaja teha. Tõenäoliselt ongi see kõige suurem õnnestumine. Kui kaks ja pool aastat tagasi oli Krakul vanemate juurest äsja välja kolinud, siis tänaseks oleme täiesti iseseisvaks saanud.

Mulle endale on hästi südamelähedane lugu, mis on seotud ühe Vietnami kliendiga, sest see ühendab põnevuse, draama ja eksootilised maad. Ehk siis ehitasime seadme, kirjutasime koodi valmis, tegime testid ära ja kõik toimis. Paari kuu pärast hakkas kliendilt tulema kaebusi, et seadmetega on midagi korrast ära. Kuna probleemi ei saanud lahendada videokõne teel, siis lendasime lõpuks Vietnami ja olime seal kaks nädalat kuni meie ülimalt andekas kolleeg Kristjan vea välja selgitas.

Probleem seisnes sisuliselt selles, et patarei juhtmed jooksid valesti üle antenni. Kirjutasime kliendile juhendi ja tulime Eestisse tagasi. Me enda arvates olime kõik õigesti teinud, aga kuna klient vastutas mehhaanika eest, jäi üks väike muudatus kontrollimata ja nii tekkisidki probleemid.

Ma olen võtnud teadlikult palju rohkem aega, et otsida inimesi, kellega rääkida nende kogemustest. Julgustan kõiki avatult suhtlema, mulle endale on see kasuks tulnud. Teine uus harjumus on hommikul trennis käimine. Tööd teed ikka nii kaua, kui tahad või on vaja, aga pärast enam trenni ei lähe. Ja lõpuks hakkasime kolleegidega teisipäeva hommikuti kell 8 tennises käima.

Harjutan intervjueeritav olemise oskust, sest see on minu jaoks täiesti uus asi. Teine teema, millega olen viimasel ajal hästi palju tegelenud, on finantsjuhtimine.

Ma pidin täna restardi tegema, muidu oli mul kaheksa akent ja lõputu kogus tab’e lahti. Aga praegu on avatud Scoro, EASi leht ja uudised. Hetkel kahjuks ei ole väga huvitav, aga enamasti on palju artikleid, mida ma lubasin lugeda, aga ei loe. Ja tööasjad, mis on kuskil ripakil.

Ma tahaks ühe tunniga saada kahe tunni jagu puhata. Eriti küpsemasse ikka jõudes ma olen hakanud aru saama, et mu keha ei ole tegelikult hävitamatu ja see on mulle palju ebamugavust tekitanud.

Tahaks vanem ja targem olla juba.

Kui vaadata sektori kasvu ja seda, kuhu poole maailm liigub, siis tundub, et me olime täpselt õigel ajal õiges kohas. 20 aastat tagasi ei olnud selliseid võimalusi, aga tänaseks on ühenduvus, infrastruktuur, arvutijõudlus ja akud nii palju arenenud. Osaliselt sattusime seitse aastat kogemata tegema neid asju, mida praegu Eestis ja maailmas üldiselt üha rohkem tehakse.

Näiteks Microsoft on olnud peamiselt tarkvarapõhine ettevõte, välja arvatud Xbox, aga nüüd on nad hakanud tegema Surface seeriat. Google on maailma suurim reklaamiagentuur, aga müüb nüüd ka telefone. Me sattusime õigesse aega ja ka õigesse kohta, sest Eesti elektroonikatööstus on väga suur – moodustab ligi veerand ekspordist ja on üks suurimaid tööandjaid sektori poolest. Ehk meil on kõik siinsamas võtta, et teha seda, mis on alles lahvatamas.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!