Isikuandmete Netflix leevendab "küpsiste" hirmu

USA turuga puutuvad kokku paljud Baltikumi start-up´id – seda nii turule sisenedes kui investeeringuid kaasates. Idufirmad jagasid kogemusi, millisteks juriidilisteks küsimusteks ja väljakutseteks tasub valmis olla.

Eelmisel nädalal kogunesid Euroopa Parlamendi esindajad ja Tartu iduettevõtete juhid, et rääkida Euroopas toimuva digipöörde hetkeolukorrast ja edasiminekutest, mille raames eraldatakse Eestile 3,3 miljardit eurot.

GDPR (General Data Protection Regulation) ehk isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et isiku, kelle andmeid töödeldakse, nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega ta kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

Üha enam koguvad populaarsust ja muutuvad kättesaadavamaks turvameetmed, mis kasutavad isiku tuvastamiseks inimese näokuju, sõrmejälge või silmaiirist ehk biomeetrilisi andmeid. Mida peaks ettevõtja kaaluma enne biomeetrilisi andmeid kasutavate turvalahenduste kasutuselevõtmist, selgitab Hedman Partners jurist Johanna Rähn.

Tänapäeva veebipoed näevad välja väga erinevad sellest, mis nad olid oma lapseeas, 2000. aastate algul. Üks aspekt on siiski jäänud üllatavalt muutumatuks: navigeerimisloogika. Just sellest stagnatsioonist on võtnud nõuks e-kaubandust välja tuua Eesti startup Miros.