Iduettevõtjad: digipöördeks on vaja vähendada hirmu andmete ees

Digitaalse suveräänsuse saavutamine tähendab Euroopa jaoks, et on olemas toimiv digitaalne ühisturg ja välja töötatud digilahendused.

Andrus Ansipi sõnul tuleb võidelda usaldusväärse keskkonna eest, kus oleks võimalik andmete vaba liikumine, sh ka kontinentide vahel. Samas tuleb järgida andmekaitse eeskirju ja kaitsta inimeste privaatsust.

„Euroopa jaoks on peamine küsimus see, kuidas tagada start-up´idele ligipääs andmetele, mis võimaldaksid konkureerida suurte ettevõtetega nagu Microsoft ja teised,” selgitas Ansip. Praegu valitseb üleeuroopaliselt andmetega seoses tugev protektsionism, seda eriti terviseandmete puhul.

Paljudes Euroopa riikides pääseb teatud terviseandmetele ligi ainult perearst, mitte patsient ise nagu Eestis. Seetõttu on ligipääs väga piiratud ja andmebaasid killustunud. Eestis on olukord küll parem, kuid ligipääs terviseandmetele valmistab ka siin peavalu ning takistab innovatsiooni.

Mooncascade’i asutaja Priit Salumaa tõi näite kriitilises seisus insuldihaige liigutamise inglismaal ühest haiglast teise, kus vähem kui nelja tunniga suudetakse inimene üle viia, kuid ühes haiglas tehtud MRT tulemus ei jõua selle aja jooksul teise haiglasse ning analüüsid tuleb uuesti teha. Eestis on küll digilugu ja jagatud pildipank, kuid osa patsiendi infost on salvestatud ainult haigla-spetsiifilistesse infosüsteemidesse ja kättesaamatu. „Kui iduettevõtetel oleks tegevusvabadus ja parem ligipääs andmetele, saaks välja arendada paremaid lahendusi või probleeme hoopiski ennetada, millest lõpuks võidaks me patsientidena kõik,” ütles Salumaa.