Karma Venturesi asutaja Margus Uudam: tõde on hall

Oma teekonnast investorina, Karma Venturesile edu toonud deeptech-investeeringute strateegiast ning põhimõtetest, mida fond ettevõtteid portfelli valides järgib, rääkis riskikapitalifondi Karma Ventures partner ja asutaja ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Margus Uudam sTARTUp Dayle antud intervjuus.

Ootused on suhteliselt kõrged IoT-le (Internet of Things, asjade internet - toim), kus baastehnoloogia on juba väga tugevaks arendatud ja rakendusi võiks hakata lähiaastatel korralikult välja tulema. Fintech-sektorist on esimene neopankade laine üle käinud, aga baastehnoloogiad, nagu core banking või KYC/AML-tehnoloogiad (Know Your Customer ehk kasutaja verifikatsiooniprotsess ning Anti-Money Laundering ehk rahapesuvastane tehnoloogia - toim), on finantsmaailma suunda arvestades jällegi väga olulised.

Ehk isegi kõige huvitavam on tervisetehnoloogiate sektor, kuna praegune globaalne situatsioon on tekitanud tohutu momentumi uute tervisetehnoloogiate kasutuselevõtuks ja efektiivsuse suurendamiseks.

Meie jaoks Karma Venturesis on alati põnevad ettevõtted, kus tugevad asutajad on loonud väga keerulised tehnoloogiad ‒ ükskõik mis valdkonnas.

Ikka. Sõltub ka, kuidas defineerida edu ja mis on ajaperiood. Näiteks lätlaste Printful tõstis hiljuti esimest korda raha, kui ettevõte väärtus oli üle miljardi dollari. Nad kaasasid 130 miljonit dollarit ja see oli nende valik, mitte vajadus. Nii et on võimalik jõuda väga kaugele, aga need on siiski erakordsed juhtumid.

Väga tihti näeb iduettevõtete finantsplaane, mis indikeerivad, et asutaja ei pruugi olla teadlik, mida statistiliselt nõuab väga olulise väärtuseni jõudmine. Praktiliselt kõik ettevõtted, mis on jõudnud ükssarviku staatuseni, on tõstnud 200 kuni 500 miljonit dollarit.

Paljudel iduettevõtetel on ükssarviku-ambitsioon, aga kui nende finantsplaan näitab, et ülejärgmisel aastal jõutakse kasumisse ja rohkem raha ei tõsteta, tähendab see automaatselt, et seda ambitsiooni on üliväikse tõenäosusega võimalik täita.

Võib-olla üks tüüpviga on, et pitching-koolitus on pannud asutaja rolli, kes ta inimesena ei ole, ja õpetanud teda investorit veenma. Sellega kaob ära loomulik arutelu kahe võrdse osapoole vahel. Tegelikult ei tea ju meie ega asutaja, kas ettevõtet saadab edu. Seetõttu on hea, kui oleme mõlemal poolel ausad asjades, mida me ei tea.

Kui asutaja üritab ainult veenda, et kõik on selge ja tegu on kindla edulooga, siis see kunagi nii ei ole. Aga selle tulemusel me ei tea, mida asutaja ei tea või milles ta on ebakindel ega seetõttu ka, kuidas me saame aidata. Ja kui me ei tea, kuidas me saaksime luua väärtust, siis on keeruline hinnata, kas oleme õige partner.

Alustasin oma karjääri investeerimisega erinevatesse instrumentidesse, nii aktsiatesse kui võlakirjadesse. Riskikapitali valdkonda tulin 2008. aastal, kui asusin haldama Skype’i kaasasutajate portfelli. Peamiselt tegelesin olemasoleva portfelli haldamise ja jätkuinvesteeringutega, aga ka mõnede uute investeeringutega.

Kui tihti alustavad fondijuhid kohalikult tasandilt, siis ASI (Ambient Sound Investments - toim) portfelli kuulus tollal umbes 25 ettevõtet kogu maailmast. Mul õnnestus töötada kohe USA fondide ja asutajatega, asutajatega Aasiast, Euroopast ja muidugi Eestist, mis andis algusest peale globaalse pildi. See globaalne kogemus mängib tänaseni suurt rolli selles, kuhu me Karma Venturesiga investeerime, peamiselt Euroopas.

Esiteks meie strateegia, mille põhiolemus on deeptech ehk keerulised tehnoloogiad. Defineerime deeptech’i selliselt, et kui mõni suur strateegiline tehnoloogiafirma kaalub, kas luua tehnoloogia ise või osta see sisse, siis tehnoloogia loomisega kaasneb kas suur risk ebaõnnestuda või nõuab see nii palju aega ja ressurssi, et ta parem ostab selle sisse.

Meie kogemus ASIs oli, et kui Euroopa riskikapitalistid kurtsid, et Euroopas ei ole exit’eid, siis meil oli neid igal aastal üks, vahel mitu. Tundus, et just keerulisemad tehnoloogiad on need, mida globaalsed ettevõtted kogu aeg jälgivad ja endale sobival hetkel tõsise ostuhuviga üles otsivad.

Teiseks vaatame, et meie suhe asutajaga oleks partnerlussuhe, mitte investori-asutaja suhe. Seda juhtub tegelikult arvatust palju harvemini, et investoril ja asutajal on taoline lisaväärtust pakkuv suhtlus.

Paljud investorid ütlevad, et nad pakuvad lisaväärtust, aga neil võib puududa antud valdkonnas kompetents ja kogemus. Ka asutajaid on erinevaid ‒ mõned teevad meelsasti koostööd ja korjavad sisendeid, teised on pigem ise otsustajad. See defineerib palju meievahelist koostööd. Nii et suures pildis kaks aspekti: deeptech ja partnerlus.

Teeme tiimidega palju vestlusi, sealhulgas üks-ühele vestlusi kõigi olulisemate isikutega. Tahame üdini aru saada tiimi olemusest, asutajate mõtteviisist ja käitumisest.

Me ei tee mingeid spetsiaalseid trikke, nagu näiteks üks tuntud investor, kes provotseerib konflikti, et näha, kuidas asutaja käitub konfliktisituatsioonis. Või üks Ameerika fond, kus suvalisel koosoleku hetkel vaadatakse asutajale pikalt silma ja öeldakse: “Su ema armastab sind” eesmärgiga aru saada tema reaktsioonist ootamatule situatsioonile.

Kui investor tuleb pardale, võib tema kogu tiim saada osaks sinu tiimist, kui tahad ja oskad seda kasutada. Meie puhul on ehk määravaks see, kuidas me koos uusi ideid loome. Kas see toimub rohkem küsimuste-vastuste või arutelu vormis, mida kaasa võetakse, mida mitte. Igal investoril kujuneb välja oma käekiri.

Kui lõpetasin EBSi (Estonian Business School - toim), ütles kooli rektor Madis Habakuk pikkade õpingute lõpetuseks, et tõde on hall. See mõte on mind saatnud kogu riskiinvesteeringute perioodil. Me ei tea tulevikku ja selles kontekstis on üks olulisemaid küsimusi “Millal jätkata investeerimist?”

ASI üks edukamaid exit’eid kukkus ärimudeliga kolm korda läbi ja kolme erineva seeniortiimiga. Seejärel kasvas ettevõte pooleteise aastaga väga kiiresti ja tegi väga tugeva exit’i. See viib küsimuseni: “Mis on õige otsus, kui portfellis on jätkuinvesteeringu tegemise aeg?”

Seni kuni investor usub asutajasse, võib-olla tasub jätkata. Me ei saa simuleerida paralleelmaailmu ega tea, mis oleks juhtunud teistel või kolmandatel juhtudel. Tõde jääb halliks, seega usk asutajasse on üks fundamentaalseid asju, mis investori otsuseid defineerib.

...

Ole kursis Eesti idufirmade uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!