Linnateater: tänu digiteatrile näeb meid nii Ruhnus kui Austraalias

Digiteater on Tallinna Linnateatri jaoks eelkõige võimalus muuta teater kättesaadavamaks ning jõuda oma loominguga suurema hulga inimesteni. “Teatrimajja minek on väike rituaal, mis koosneb väga paljudest elementidest – alates garderoobist ja lõpetades teatri puhvetiga,” ütles Linnateatri turundusjuht Margus Küppar, et teatris käimine on eriline kogemus ja nende fookus endiselt vanal heal teatri tegemisel.

Kuigi digiformaadi tulek saalis toimuvat ei asenda ega püüagi seda teha, käiakse ajaga siiski kaasas ja kui tekib teatri näitamiseks uusi põnevaid võimalusi, neid ka kasutatakse.

Tänu sellele on Tallinna Linnateatri nimest hoolimata etendusi võimalik vaadata ükskõik kus. ”Soovime teatriga jõuda võimalikult paljudeni ning katsetame uusi formaate, et igaüks saaks meie loomingut nautida vastavalt oma võimalustele,” rääkis Küppar, et kui näiteks Ruhnu saarelt võib olla raske Tallinnasse teatrisse tulla, saab neid vaadata nüüd Ruhnus kodus kamina ees. Või miks mitte ka Austraalias.

Eesmärgiks on salvestada menukad lavastused, enne kui need pole mängukavast maha võetud. “Reeglina on meil teatrihuvilisi rohkem, kui publikut saali mahub ja kuna lavastused kipuvad mängukavast maha minema enne, kui suudame nõudluse täita, jääksid mitmed teosed nägemata,” lisas Linnateatri projektijuht Oliver Berg.

Ka 20-30 aasta pärast on tema sõnul suur vahe, kas toimunud lavastuse kohta saab lugeda vaid paarilauselisi ülevaateid või on võimalik vaadata hea kvaliteediga salvestist.

”Teater on institutsioon, millel oma ajalugu inimeste, tegemiste ja saavutustega,” lisas Küppar, et seda kõike soovitakse kultuuriloo tarvis jäädvustada.

Partnerina on aidanud teatri loomingut digitaliseerida Elisa, kelle initsiatiivil tegevusega alustati. “Elisa pöördus vastava koostööettepanekuga meie poole juba 2018. aastal – nad olid viinud oma klientide hulgas läbi väikese uuringu, millest selgus, et inimestel on selliste teatrisalvestuste vastu olemas reaalne huvi,” tutvustab Küppar ettevõtmise sünnilugu.

Enne salvestamist istub meeskond koos maha ja arutatakse detailideni läbi, millist kaamerat ja milliseid nurkasid kasutada ning lahendatakse muud tehnilised küsimused. Seejärel toimub spetsiaalne etendus, millele järgneb montaaž ja järeltöötlus.

Seejuures ei mõelda Bergi sõnul mitte sellele, mida teha ei saa, vaid kuidas saab. “Loomulikult on asju, mida tajutakse teatrisaalis teistmoodi kui digiversioonis, aga see käib asja juurde.”

Selleks, et lavastusi digiformaadis edastada, tuli eelnevalt lahendada ka kõikvõimalikud autoriõigustega seotud küsimused, mille puhul Elisa näitas üles valmisolekut ning initsiatiivi erinevate erialaliitudega teemasid arutada ja läbi rääkida. Tihti takerduvad uued ideed just selle taha, et puudub praktika ja lahendada tuleb keerulisi detaile, mille jaoks teatril napib ressurssi. “Ilma Elisata poleks seda projekti ilmselt sündinud, vähemalt mitte nii kiiresti,” võtab Küppar digiteatri käivitamisega seonduva kokku.

Teatri poole on tema sõnul läbi aegade etenduste salvestamise ja näitamise sooviga pöördutud. Ka teleteatri traditsioon on meil pikk.

Koroonakriis on aga digikultuuri veelgi harjumuspärasemaks muutnud ja nüüd on sunnitud pea kõik sellega tegelema. ”Meil selles suhtes vedas, et koroonakriisi saabudes oli suur osa eeltööst juba tehtud ja olime valmis kiiresti reageerima.”

Koroonakriis on digitaliseerimisprotsessi mõjutanud mitmeti. Eriolukorra saabudes hakkas enamus kultuuriasutustest mõtlema, kuidas saaks midagi digitaalselt ära teha, kuna inimesi ei saanud kohapeale kutsuda. Ehk koroona andis ka teatrile lisaperspektiivi, miks lavastusi digitaalselt näidata.

See, et inimesi ei saanud kokku tuua ega proove teha, sundis teatrit lisaks uusi kastist välja lahendusi otsima. Näiteks toodi koostöös Elisaga välja heategevuslik emadepäeva kontsert, mis sündis ideest-teostuseni praktiliselt 10 päevaga ja osutus väga menukaks.

Eriprojekt oli ka Kristjan Suitsu lavastus "Inimese hääl", milles Evelin Võigemast Linnateatri Lavaaugus üles astus, valdav enamus publikust aga jälgis teda kodus ekraani taga olles. ”Näitasime sellega, et ka suur repertuaariteater suudab kiiresti tegutseda ja uusi lahendusi leida,” ütles Küppar, et mõlema ettevõtmise puhul oli oluline kiiresti reageerida ja tegutseda tavapärasest erinevalt.

“Ei saa välistada, et töösse läheb veel selliseid projekte, mis lavalaudadele ei jõuagi, vaid levivad ainult digimeediumi kaudu. Uued koostöövormid pakuvad loomeinimestele tegelikult alati huvi,” lisas Berg.

Samas on koornakriisi mõju olnud ka see, et digikultuurist on kohati jõutud juba ka tüdineda. “Eriolukorra ajal kanti artistide esinemisi ja ka teatrietendusi väga palju üle. Mingil hetkel tekkis selles osas üleproduktsioon – kõik artistid andsid kodukontserte ja teatrid tegid ülekandeid, nii et inimestel tekkis küllastus," märkis Küppar, et pendel võib väga lihtsalt ka teise äärmusesse minna.

Seejuures rõhutas ta veelkord, et digiteater pole alternatiiv traditsioonilisele teatrile. “Vaid seda tuleks vaadata, kui täiendavat lisavõimalust, mis teatud hetkel ja teatud tingimustes võib olla inimestele väga vajalik."

Elisa uute teenuste valdkonna juht Kertu Popp kiidab koostööd Linnateatriga: „Igapäevane koostöö idufirmade ja kiiretempoliste arenduspartneritega on muutnud meid heas mõttes kärsituks. Otsime ettevõttena agressiivselt võimalusi ja oleme nõus tulemuste saavutamise nimel kiirelt tegutsema. Mõnevõrra positiivse üllatusena leidsime Linnateatri näol sama agiilse, kaasaegse ja ambitsioonika koostööpartneri, keda muidu kohtame peamiselt start-up-maastikul“

Popp lisas, et Elisa väärtustab koostööd eesrindliku ja uuendusmeelse koostööpartneriga kõrgelt ning on nõus üheskoos eksperimenteerima erinevate kunstiliikide vaatajatele lähemale toomisega ka tulevikus. „Nii teistel teatritel, kui ettevõtetel on Linnateatri ettevõtlikkusest ja lahendustele orienteeritud suhtumisest palju õppida,” kiitis ta.

Keerulisel perioodil loodi tema sõnul täiesti uusi lähenemisi, mis tõestasid edukalt, et keerulised ajad võivad olla ka geniaalsete lahenduste kasvulavaks. ”Juunis toimunud “Inimese hääl” kolme etendust Lavaaugus pääses piirangute tõttu füüsiliselt vaatama vaid 168 inimest. Tänu veebiülekandele sai lavastusest osa aga 1651 inimest. Seega säilitas teater tänu digiülekannetele piirangute ajal oma etenduste tavapärase publikuarvu, mis poleks ilma online-etenduseta võimalik olnud.”

Elisa on juhtiv telekommunikatsiooniettevõte Eestis ja Soomes, kuuludes Elisa OYJ gruppi. Elisa on turuliider erakliendisektoris ja TV teenuse pakkujana nii Eestis kui ka Soomes. Start-up´idele keskenduv tiim Elisa UP aitab idufirmadel lihtsamalt suhelda suurettevõttega ning on kiirtee ühise piloodi, teenuse või mentorsessioonini. Kui sa soovid oma toodet või teenust Elisale tutvustada, saada e-mail [email protected] või täida vorm SIIN.

...

Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!